Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

References to this case

Share

Highlight in text

Go

Kohtuasi C-329/05

Finanzamt Dinslaken

versus

Gerold Meindl

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof)

Asutamisvabadus – EÜ asutamislepingu artikkel 52 (muudetuna EÜ artikkel 43) – Füüsilisest isikust ettevõtja – Tulumaks – Ajutiselt lahus elavad abikaasad – Ühisest maksustamisest keeldumine – Abikaasade erinev elukoht – Mitteresidendist abikaasale töötasu kaotuse korvamiseks makstud toetused – Tulu, mis ei ole abikaasa elukohaliikmesriigis maksustatav

Kohtuotsuse kokkuvõte

Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Maksuõigusnormid

(EÜ asutamisleping, artikkel 52 (muudetuna EÜ artikkel 43))

Kui elukohaliikmesriik keeldub oma residendist maksumaksjale võimaldamast ühist maksustamist koos teises liikmesriigis elava abikaasaga, kellest ta ei ela lahus, põhjendusel et see abikaasa sai teises liikmesriigis üle 10% majapidamise tulust, mis on ühtlasi üle teatava piirsumma, kui selle abikaasa teises liikmesriigis saadud tulu ei ole seal tulumaksuga maksustatav, on see vastuolus asutamislepingu artikliga 52 (muudetuna EÜ artikkel 43).

Residendist maksumaksja, kelle abikaasa elab samas liikmesriigis ja saab seal üksnes maksuvaba tulu, on objektiivselt samasuguses olukorras nagu residendist maksumaksja, kelle abikaasa elab teises liikmesriigis ja saab seal ainult maksuvaba tulu, sest mõlemal juhul on majapidamise maksustatav tulu saadud vaid ühe abikaasa tegevusest ja mõlemal juhul on tegu residendist maksumaksjaga. Sellise maksumaksja elukohariik on ainus riik, kes saab arvestada nimetatud maksumaksja isiklikku ja perekondlikku olukorda, kuna viimane mitte ainult ei ela selles riigis, vaid saab seal ka majapidamise kogu maksustatava tulu.

(vt punktid 26, 29, 31, 32 ja resolutiivosa)







EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

25. jaanuar 2007(*)

Asutamisvabadus – EÜ asutamislepingu artikkel 52 (muudetuna EÜ artikkel 43) – Füüsilisest isikust ettevõtja – Tulumaks – Ajutiselt lahus elavad abikaasad – Ühisest maksustamisest keeldumine – Abikaasade erinev elukoht – Mitteresidendist abikaasale töötasu kaotuse korvamiseks makstud toetused – Tulu, mis ei ole abikaasa elukohaliikmesriigis maksustatav

Kohtuasjas C-329/05,

mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhofi (Saksamaa) 28. juuni 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 2. septembril 2005, menetluses

Finanzamt Dinslaken

versus

Gerold Meindl,

menetluses osales:

Christine Meindl-Berger,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Lenaerts, E. Juhász, K. Schiemann ja M. Ilešič (ettekandja),

kohtujurist: P. Léger,

kohtusekretär: ametnik B. Fülöp,

arvestades kirjalikus menetluses ja 17. mai 2006. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja U. Forsthoff,

–        Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: R. Lyal ja W. Mölls,

olles 13. juuli 2006. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb EÜ asutamislepingu artikli 52 (muudetuna EÜ artikkel 43) tõlgendamist.

2        Taotlus on esitatud Finanzamt Dinslakeni (edaspidi „Finanzamt”) ja G. Meindli vahelises kohtuvaidluses Finanzamti keeldumise üle G. Meindli ja tema abikaasa C. Meindl-Bergeri tulu ühisest maksustamisest.

 Siseriiklik õiguslik raamistik

3        Tulumaksuseaduse 1997. aastal kehtinud redaktsioonis (Einkommensteuergesetz 1997, edaspidi „EStG 1997”) andis § 26 lõike 1 esimene lause ajutiselt lahus elavatele abikaasadele õiguse valida, kas nende tulu maksustatakse ühiselt sama seaduse § 26b alusel või jääb see eraldi maksustatuks. See valikuvabadus anti siiski vaid tingimusel, et mõlemal abikaasal on täieulatuslik maksukohustus, st kui nende elukoht või peamine elukoht on Saksamaal.

4        EStG 1997 § 1a lõike 1 punkti 2 kohaselt võib ühist maksustamist teatud tingimustel lubada, arvestades selle ajutiselt lahus elava abikaasa tulu, kelle elukoht on välismaal. Kuigi seda tulu Saksamaal tulumaksuga ei maksustata, kasutatakse seda tegurina § 26b alusel arvutuste tegemisel. Täpsemalt, seda võetakse arvesse Saksamaa tulumaksukohustuslasest abikaasa tulule kohaldatava maksumäära arvutamisel nn jaotusmetoodika (Splittingmethode) järgi.

5        Ühise maksustamise eeltingimused on esiteks, et täieulatusliku maksukohustusega abikaasa on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigi kodanik ja tema abikaasa elukoht või peamine elukoht on väljaspool Saksamaad, kuid mõnes Euroopa Liidu või EMP riigis.

6        Teiseks on ühine maksustamine võimalik vaid juhul, kui mõlema abikaasa kalendriaasta tulu on Saksamaal tulumaksuga maksustatav vähemalt 90% ulatuses või kui tulu, mis ei ole selle maksuga maksustatav, ei ole suurem kui 24 000 Saksa marka.

7        EStG 1997 § 1 lõike 3 teise lause kohaselt määratakse ajutiselt lahus elavate abikaasade tulu kindlaks kahes järgus. Esimeses järgus tuleb kindlaks määrata eri riikidest saadud kogutulu. Teises järgus jaotatakse eri riikidest saadud kogutulu tuluks, mis on Saksamaal tulumaksuga maksustatav, ja tuluks, mis seda ei ole.

8        Eri riikidest saadud kogutulu kindlaksmääramisel võetakse arvesse abikaasade kõik tulud, tegemata vahet Saksamaal või välismaal saadud tulu vahel. Koostoimes ei sisalda EStG 1997 § 1a lõike 1 punkt 2 ja § 1 lõike 3 teine lause erinorme, kuidas täpselt kogutulu kindlaks määrata, mistõttu tuleb tulu mõiste sisustada tulumaksu käsitlevate Saksa maksuseaduste alusel. See kehtib ka tulu kohta, mis elukohariigi maksuameti väljastatud tõendis ei kajastu või on seal näidatud kui maksuvaba tulu. Seda tõendit ei peeta siduvaks, kuna seadusega ei ole sätestatud teisiti.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

9        G. Meindl on Austria kodanik, kelle elukoht on Dinslakenis (Saksamaa). Tema abikaasa C. Meindl-Berger on Austria kodanik, kelle elukoht on Innsbruckis (Austria).

10      G. Meindl sai 1997. aastal (edaspidi „vaidlusalune aasta”) Saksamaal tööst vabakutselisena ja ettevõtlusest kogutulu 138 422 Saksa marka. Samal aastal sündis tema abikaasal tütar. Austria riik maksis talle sel puhul sünnitushüvitist, vanemahüvitist ja peretoetust. C. Meindl-Berger ei saanud sel ajavahemikul mingit maksustatavat tulu Austria õiguse mõttes.

11      Abikaasad Meindlid esitasid EStG 1997 §­de 26 ja 26 b alusel taotluse ühiseks maksustamiseks vaidlusalusel aastal.

12      Finanzamt jättis selle taotluse rahuldamata põhjendusel, et EStG 1997 § 1a lõike 1 punktis 2 ja § 1 lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Esiteks oli Finanzamti hinnangul abikaasade Saksamaal saadud tulu osakaal alla 90% ja teiseks oli piirmäär 24 000 Saksa marka ületatud, kuna C. Meindl-Berger sai Austria riigilt töötasu kaotuse korvamiseks toetusi, nimelt sünnitushüvitist ja vanemahüvitist summas 26 994,73 Saksa maksa, arvestamata lapsetoetust. Lisaks ei ole töötasu kaotuse korvamiseks makstud toetused EStG 1997 alusel maksuvabad, kuna need ei ole välja makstud Saksa seaduste alusel. Asjaolu, et nimetatud toetusi Austria seaduste kohaselt ei maksustata, ei mõjuta mingil viisil nende arvessevõtmist ühise maksustamise taotluse lahendamisel.

13      Finanzamt järeldas sellest, et G. Meindli tulu kuulub maksustamisele nagu vallalisel isikul ja määras tema tulumaksu suuruseks 45 046 Saksa marka.

14      Pärast tulemuseta jäänud vaiet Finanzamti selle otsuse peale rahuldas Finanzgericht G. Meindli kaebuse. Ta leidis, et G. Meindlil on õigus ühisele maksustamisele vastavalt EStG 1997 § 1a lõike 1 punktile 2 ja §­le 26 nende koostoimes.

15      Finanzamt esitas seepeale Bundesfinanzhofile kassatsioonkaebuse. Tema hinnangul ei olnud ühise maksustamise tingimused täidetud. Selles osas rõhutas ta, et C. Meindl-Berger sai töötasu kaotuse korvamiseks Austria riigilt 26 994,73 Saksa marga väärtuses toetusi ning see summa esiteks ületab piirmäära 24 000 Saksa marka ja teiseks langetab abikaasade Meindlite Saksamaal saadud tulu osakaalu alla 90% piirmäära. Lisaks leiab Finanzamt, et tulu mõiste tuleb määratleda ja tulu kindlaks määrata ainuüksi Saksa maksuõiguse alusel, mitte elukohariigi ehk Austria maksuõiguse alusel.

16      Ta väidab eeskätt, et 90% piirmäära kooskõla ühenduse õigusega on leidnud kinnitust 14. veebruari 1995. aasta otsusega kohtuasjas C­279/93: Schumacker (EKL 1995, lk I­225) ja 14. septembri 1999. aasta otsusega kohtuasjas C-391/97: Gschwind (EKL 1999, lk I­5451).

17      Finanzamti sõnul ei ole see, et liikmesriigi õigusnormid annavad residendist abielupaaridele võimaluse kasutada nn jaotusmetoodikat (Splittingmethode) ja sama maksusoodustuse andmine mitteresidendist abielupaaridele on seatud sõltuvusse tingimusest, et põhiosa nende eri riikidest saadud tulust oleks selles liikmesriigis maksustatav, vastuolus EÜ asutamislepingu artiklis 48 (muudetuna EÜ artikkel 39) sätestatud töötajate vaba liikumise põhimõttega.

18      G. Meindl palus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

19      Neil asjaoludel otsustas Bundesfinanzhof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [asutamislepingu artiklit 52] on rikutud, kui residendist maksumaksjale keeldutakse võimaldamast ühist maksustamist koos Austrias elava abikaasaga, kellest ta ei ela lahus, põhjendusel et see abikaasa sai üle 10% majapidamise tulust, mis on ühtlasi üle 24 000 Saksa marga, kui see tulu on Austria õiguse kohaselt maksuvaba?”

 Eelotsuse küsimus

20      Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt, kas see, et liikmesriik keeldub oma residendist maksumaksjale võimaldamast ühist maksustamist koos teises liikmesriigis elava abikaasaga, kellest ta ei ela lahus, põhjendusel et see abikaasa sai teises liikmesriigis üle 10% majapidamise tulust, mis on ühtlasi üle 24 000 Saksa marga, kui selle abikaasa teises liikmesriigis saadud tulu ei ole seal tulumaksuga maksustatav, on vastuolus asutamislepingu artikliga 52.

21      Alustuseks tuleb ühelt poolt meenutada, et kuigi otsesed maksud kuuluvad liikmesriigi pädevusse, peavad liikmesriigid nende kehtestamisel siiski arvestama ühenduse õigusega ja järelikult hoiduma igasugusest diskrimineerimisest kodakondsuse tõttu (vt selle kohta 13. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-209/01: Schilling ja Fleck-Schilling, EKL 2003, lk I­13389, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika), ning teiselt poolt, et võrdse kohtlemise põhimõte keelab mitte ainult ilmselge diskrimineerimise kodakondsuse tõttu, vaid ka igasuguse varjatud diskrimineerimise, mis mõne muu tunnuse järgi vahet tehes toob faktiliselt kaasa samasuguse tagajärje (eespool viidatud kohtuotsus Schumacker, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

22      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib diskrimineerimine seisneda erinevate reeglite kohaldamises sarnastele olukordadele või siis sama reegli kohaldamises erinevatele olukordadele (eespool viidatud kohtuotsus Schumacker, punkt 30, ja kohtuotsus Gschwind, punkt 21).

23      Seoses otseste maksudega ei ole üldiselt riigi residendid ja mitteresidendid sarnases olukorras, kuna mitteresidendi poolt riigi territooriumil saadud tulu on enamikul juhtudel ainult üks osa tema kogutulust, mis koondub tema elukohas, ning kuna mitteresidendi maksu tasumise võimet, mis sõltub tema kogutulust ning tema isiklikust ja perekondlikust olukorrast, on lihtsam hinnata kohas, millega tal on kõige tihedamad isiklikud ja varalised sidemed, st tavaliselt tema peamises elukohas (1. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-169/03: Wallentin, EKL 2004, lk I­6443, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).

24      Eelotsusetaotlusest nähtub, et G. Meindl on selle riigi residendist maksumaksja, mille territooriumilt ta saab majapidamise kogu maksustatava tulu.

25      Selles osas tuleb märkida, et teda koheldi erinevalt võrreldes residendist maksumaksjaga, kelle abikaasa, kes saab üksnes maksuvaba tulu, elab samuti selles liikmesriigis. Sellisel maksumaksjal on õigus nõuda ühist maksustamist.

26      Nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 36 märkinud, on residendist maksumaksja, kelle abikaasa elab samas liikmesriigis ja saab seal üksnes maksuvaba tulu, objektiivselt samasuguses olukorras nagu residendist maksumaksja, kelle abikaasa elab teises liikmesriigis ja saab seal ainult maksuvaba tulu, sest mõlemal juhul on majapidamise maksustatav tulu saadud vaid ühe abikaasa tegevusest ja mõlemal juhul on tegu residendist maksumaksjaga.

27      Selles osas tuleb täpsustada, et C. Meindl-Berger ei ole vaidlusaluse aasta kestel saanud oma elukohariigis mingit maksustatavat tulu, kuna palga korvamiseks mõeldud toetused ei ole selle riigi maksuseaduste alusel maksustatav tulu.

28      Lisaks on abikaasa elukohta puudutav tingimus selline nõue, mille täitmine oma kodanike puhul võib olla lihtsam kui teiste liikmesriikide kodanike puhul, kes on asunud elama Saksamaale, et arendada seal majandustegevust, kuna viimaste perekonnaliikmed elavad sagedamini väljaspool seda liikmesriiki (vt analoogia alusel 16. mai 2000. aasta otsus kohtuasjas C­87/99: Zurstrassen, EKL 2000, lk I­3337, punkt 19).

29      Neil asjaoludel ei saa olla õigustatud Finanzamti otsus kohelda G. Meindlit, kes on abielus ja on majapidamise kogu maksustatava tulu saanud oma elukohariigis, nagu vallalist maksumaksjat, põhjendusel et tema abikaasa säilitas oma elukoha teises liikmesriigis ja sai seal maksuvaba tulu, mis on üle 10% majapidamise tulust ja ühtlasi üle 24 000 Saksa marga. Sellise maksumaksja elukohariik on ainus riik, kes saab arvestada nimetatud maksumaksja isiklikku ja perekondlikku olukorda, kuna viimane mitte ainult ei ela selles riigis, vaid saab seal ka majapidamise kogu maksustatava tulu (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Zurstrassen, punkt 23).

30      Kuna antud juhul ei ole kuidagi võimalik tagada G. Meindlile ühenduse maksusüsteemis tema isikliku või perekondliku olukorra arvestamist, tuleb tõdeda, et on tegemist diskrimineerimisega, mis on asutamislepingu artikliga 52 keelatud (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Wallentin, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika), kuigi vaidlusalusel aastal on mõlema abikaasa tulu põhikohtuasjas tehtud maksuotsuse kohaselt alla 90% piirmäära ja tulu, mida Saksamaa tulumaksuga ei maksustatud, on suurem kui 24 000 Saksa marka.

31      Selles osas tuleb toonitada, et põhikohtuasjas käsitletav olukord on täiesti erinev olukorrast, mille pinnalt on tehtud eespool viidatud kohtuotsus Gschwind, kus mitteresidendist abielupaarile samasuguse maksusoodustuse andmine, nagu nõuab G. Meindl, tingimusel et vähemalt 90% nende eri riikidest saadud kogutulust oleks maksustatav töökoha liikmesriigis või kui see protsendimäär ei ole saavutatud, siis ei ületaks nende välismaisest allikast saadud tulu, mis selles liikmesriigis on maksuvaba, teatud kindlat summat, tunnistati asutamislepinguga kooskõlas olevaks, kuna säilib võimalus arvestada nende isiklikku ja perekondlikku olukorda nende elukohariigis. Käesolevas põhikohtuasjas see nii ei ole.

32      Eelnevat arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et kui elukohaliikmesriik keeldub oma residendist maksumaksjale võimaldamast ühist maksustamist koos teises liikmesriigis elava abikaasaga, kellest ta ei ela lahus, põhjendusel et see abikaasa sai teises liikmesriigis üle 10% majapidamise tulust, mis on ühtlasi üle 24 000 Saksa marga, kui selle abikaasa teises liikmesriigis saadud tulu ei ole seal tulumaksuga maksustatav, on see vastuolus asutamislepingu artikliga 52.

 Kohtukulud

33      Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Kui elukohaliikmesriik keeldub oma residendist maksumaksjale võimaldamast ühist maksustamist koos teises liikmesriigis elava abikaasaga, kellest ta ei ela lahus, põhjendusel et see abikaasa sai teises liikmesriigis üle 10% majapidamise tulust, mis on ühtlasi üle 24 000 Saksa marga, kui selle abikaasa teises liikmesriigis saadud tulu ei ole seal tulumaksuga maksustatav, on see vastuolus EÜ asutamislepingu artikliga 52 (muudetuna EÜ artikkel 43).

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: saksa.