Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

References to this case

Share

Highlight in text

Go

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

JÁN MAZÁK

esitatud 18. detsembril 20081(1)

Kohtuasi C-303/07

Aberdeen Property Fininvest Alpha Oy

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus (Soome))

Asutamisvabadus – Maksuõigusnormid – Ettevõtte tulumaks – Riigi territooriumil asuvale emaettevõtjale makstud dividendide maksuvabastus – Teises liikmesriigis asutatud emaettevõtjale makstud dividendidelt kinnipeetav maks – Sarnane olukord





1.        Käesoleva eelotsusetaotluse on Euroopa Kohtule esitanud Korkein hallinto-oikeus (kõrgeim halduskohus) (Soome). Eelotsuse küsimus puudutab EÜ artiklite 43 ja 48 ning EÜ artiklite 56 ja 58 tõlgendamist.

2.        Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et asutamislepingu nimetatud artiklite tõlgendamine võib olla tarvilik otsuse tegemiseks Aberdeen Property Fininvest Alpha Oy (edaspidi „Alpha”) esitatud taotluse osas, milles palutakse tühistada Keskusverolautakunta (maksude keskkomisjon) 25. jaanuari 2006. aasta eelotsus, milles viimane sedastas, et Alpha oli kohustatud 2005. ja 2006. aasta eest emaettevõtjale Aberdeen Property Nordic Fund I SICAV-ile (edaspidi „Nordic Fund SICAV”), mis asutati Luksemburgi õiguse alusel muutuva põhikapitaliga investeerimisühinguna (edaspidi „SICAV-liiki äriühing”), makstud dividendidelt tulumaksu kinni pidama.

3.        Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused põhinevad asjaolul, et kui Alpha maksab SICAV-liiki äriühingu sarnasele Soome aktsiaseltsile või muule samaväärsele selle riigi õiguse alusel loodud ühendusele dividende, siis siseriiklike õigusnormide kohaselt ei ole sellised dividendid maksustatav tulu ja sellelt ei peeta kinni tulumaksu.

I.      Õiguslik raamistik

A.      Ühenduse õigus

Direktiiv 90/435

4.        Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta(2) eesmärk on vabastada dividendid ja muud kasumijaotused, mida tütarettevõtjad maksavad oma emaettevõtjatele, maksude kinnipidamisest, ning kaotada ära sellise sissetuleku topeltmaksustamine emaettevõtja tasemel.(3)

5.        Direktiivi 90/435 artikli 2 kohaselt tähendab „liikmesriigi äriühing” iga äriühingut, mis vastab kolmele kumulatiivsele tingimusele. Esiteks peab äriühing tegutsema direktiivi 90/435 lisas loetletud vormis. Teiseks on vaja, et äriühing loetaks liikmesriigi maksuseaduste kohaselt maksustamise mõttes selle riigi residendiks ja et teda ei peetaks kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete kohaselt maksustamise mõttes Euroopa Ühenduse välise riigi residendiks. Kolmandaks peab äriühing kuuluma ilma valiku- või vabastamisvõimaluseta maksustamisele ühega direktiivi 90/435 artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud maksudest või muu maksuga, millega võidakse asendada mis tahes eespool nimetatud maks.

6.        Luksemburgi kohta loetleb direktiivi 90/435 lisa äriühingud, mida nimetatakse „société anonyme”, „société en commandite par actions”, „société à responsabilité limitée”, „société coopérative”, „société coopérative organisée comme une société anonyme”, „association d’assurances mutuelles”, „association d’épargne-pension”, „entreprise de nature commerciale, industrielle ou minière de l’État, des communes, des syndicats de communes, des établissements publics et des autres personnes morales de droit public” ja teised Luksemburgi õiguse alusel asutatud ja Luksemburgi äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud.(4) Mis puudutab Luksemburgi kohta kehtivat kolmandat tingimust, siis maksustatakse äriühing impôt sur le revenu des collectivités nimelise maksuga.

B.      Siseriiklikud õigusnormid

Tulumaksuseadus

7.        Tulumaksuseaduse(5) § 9 mõttes on kõik välismaised juriidilised isikud Soomes saadud tulu osas piiratud maksukohustuslased.

8.        Soomes saadud tulu on loetletud selle seaduse §-s 10. Nimekiri sisaldab muu hulgas aktsiaseltsi, ühistu või kõikide teiste Soome juriidiliste isikute makstud dividende.

9.        Eespool nimetatud seaduse § 20 sisaldab nimekirja juriidilistest isikutest, kes on tulumaksust vabastatud. Nende hulgas on mainitud ka investeerimisfonde.

Piiratud tulumaksukohustuse seadus

10.      Kooskõlas piiratud tulumaksukohustuse seaduse §-ga 3(6) peetakse piiratud maksukohustusega Soome ühenduse makstavatelt dividendidelt kinni tulumaks, välja arvatud juhul, kui dividendi saaja on Euroopa Liidu liikmesriigis asuv äriühing, millele kuulub otseselt vähemalt 20% dividende maksva äriühingu kapitalist ja mis on samaaegselt üks direktiivi 90/435 artiklis 2 nimetatud äriühingutest.

Ettevõtlustulu maksustamise seadus

11.      Ettevõtlustulu maksustamise seaduse(7) § 6a sätestab, et Soomes asutatud juriidilisele isikule makstavad dividendid ei ole üldjuhul maksustatav tulu. Küll aga kujutavad endast maksustatavat tulu füüsilisele isikule makstud dividendid.

II.    Faktiline raamistik

12.      Alpha on noteerimata Soome aktsiaselts, mis asutati augustis 2005. Kuna temast pidi saama Nordic Fund SICAV-i 100% osalusega tütarettevõtja, mis asutatakse Luksemburgi õiguse kohaselt SICAV-liiki äriühinguna, esitas ta Keskusverolautakunta’le taotluse eelotsuse tegemiseks selle kohta, kas tal tekib Nordic Fund SICAV-ile makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.

13.      Alpha viitas EÜ artiklitele 43 ja 56, mis puudutavad asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist. Nendest artiklitest tuleneb, et objektiivselt sarnaseid olukordi tuleb maksustamisel kohelda ühtemoodi. Alpha, kes maksab teises liikmesriigis asutatud äriühingule dividende, on sarnases olukorras siseriikliku äriühinguga, kes maksab dividende siseriiklikule aktsionärile. Kui Alpha maksaks dividende Soome aktsiaseltsile, mis on analoogne SICAV-liiki äriühingule ja tegeleb kinnisvarainvesteeringutega, või mõnele muule samaväärsele siseriiklikule ühendusele, ei oleks sellised dividendid ettevõtlustulu maksustamise seaduse või tulumaksuseaduse alusel maksustatav tulu. Sellest nähtub, et tulumaksu ei tuleks kinni pidada ka dividendidelt, mida Alpha maksab Nordic Fund SICAV-ile.

14.      Keskusverolautakunta leidis oma 25. jaanuari 2006. aasta eelotsuses, et Alpha oli kohustatud Nordic Fund SICAV-ile makstud dividendidelt tulumaksu kinni pidama. Nimetatud otsuses on viidatud tulumaksuseadusele, mille kohaselt välismaine ühendus peab tasuma oma Soomes saadud tuludelt tulumaksu, ja piiratud tulumaksukohustuse seadusele, mille kohaselt Soome ühenduse poolt piiratud maksukohustusega maksumaksjale makstavatelt dividendidelt peetakse tulumaks kinni, välja arvatud juhul, kui dividendi saaja on liikmesriigis asuv äriühing, millele kuulub otseselt vähemalt 20% dividende maksva äriühingu kapitalist ja mis on samaaegselt üks direktiivi 90/435 artiklis 2 nimetatud äriühingutest. Arvestades, et SICAV-liiki äriühingut ei ole nimetatud direktiivi 90/435 lisas ning et tema Luksemburgis saadud tulu on täielikult tulumaksust vabastatud, ei saa Nordic Fund SICAV-it käsitada äriühinguna direktiivi 90/435 mõttes ja talle makstavatelt dividendidelt tuleb tulumaks kinni pidada.

15.      Mis puudutab asutamislepingu asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist käsitlevaid eeskirju, siis Keskusverolautakunta arvates ei takista need eespool nimetatud Soome seaduste kohaldamist, kuna Soome aktsiaselts ja SICAV-liiki äriühing ei ole sarnastes olukordades. Keskusverolautakunta näeb nimetatud kahe äriühingute liigi vahel kolme erinevust. Esiteks on Soome aktsiaseltsi kapital seotud, st ettevõtte tegutsemisaja jooksul ei saa seda üldreeglina aktsionäridele tagasi maksta. Teiseks on Soome aktsiaseltsi Soomes saadud tulud maksustatavad. Kolmandaks on Soome aktsiaselts äriühing direktiivi 90/435 mõttes, samas kui SICAV-liiki äriühing seda ei ole.

16.      Alpha palus, et Korkein hallinto-oikeus tühistaks Keskusverolautakunta eelotsuse. Ta viitab veel kord EÜ artiklitele 43 ja 56 ning väidab, et argument, mille kohaselt Soome aktsiaselts ja SICAV-liiki äriühing ei ole sarnastes olukordades, on põhjendamatu.

III. Eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus

17.      Korkein hallinto-oikeus otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas EÜ artikleid 43 ja 48 ning EÜ artikleid 56 ja 58 tuleb tõlgendada nii, et nende artiklitega tagatud põhivabaduste rakendamiseks tuleb Soome õiguse alusel asutatud aktsiaseltsi või investeerimisfondi pidada sarnaseks Luksemburgi õiguse alusel asutatud SICAV-liiki äriühinguga, vaatamata sellele, et Soome õiguses puudub SICAV-liiki äriühingule täpselt vastav äriühingu vorm, ja võttes samas arvesse seda, et SICAV-liiki äriühingut, mis on Luksemburgi õiguse alusel asutatud äriühing, ei mainita nende äriühingute nimekirjas, millele on viidatud direktiivi 90/435 artikli 2 punktis a – viimati nimetatud direktiivile vastab käesolevas asjas Soomes kohaldatav tulumaksuõigus –, ning arvestades samuti seda, et SICAV-liiki äriühing on Luksemburgi Suurhertsogiriigi siseriikliku maksuõiguse kohaselt tulumaksust vabastatud? Kas neil asjaoludel on EÜ asutamislepingu viidatud artiklitega vastuolus see, et Soomes dividendidelt kinnipeetavast tulumaksust ei ole vabastatud dividende saav SICAV-liiki äriühing, mille asukoht on Luksemburgis?”

18.      Soome, Itaalia ja Küprose valitsus ning Euroopa Ühenduste Komisjon esitasid kirjalikke märkusi. Soome valitsus teeb ettepaneku vastata eelotsuse küsimusele nii, et EÜ artiklitega 43 ja 48 ning EÜ artiklitega 56 ja 58 ei ole vastuolus see, kui Soomes dividendidelt kinnipeetavast tulumaksust ei ole vabastatud dividende saav SICAV-liiki äriühing, mille asukoht on Luksemburgis. Itaalia valitsus põhimõtteliselt jagab seda seisukohta. Seevastu Küprose valitsus ja komisjon leiavad, et Soome õiguse alusel asutatud aktsiaseltsi või investeerimisfondi tuleb pidada sarnaseks Luksemburgi õiguse alusel asutatud SICAV-liiki äriühinguga, vaatamata sellele, et Soome õiguses puudub SICAV-liiki äriühingule täpselt vastav äriühingu vorm, ning seega on asutamislepinguga vastuolus see, et Soomes dividendidelt kinnipeetavast tulumaksust ei ole vabastatud dividende saav SICAV-liiki äriühing, mille asukoht on Luksemburgis.

19.      Alpha, Soome valitsus ning komisjon olid esindatud kohtuistungil, mis peeti Alpha taotlusel 13. novembril 2008. Viimase esindajad, kes kirjalikke märkusi ei esitanud, jagasid sisuliselt Küprose valitsuse ja komisjoni seisukohta.

IV.    Hinnang

A.      Sissejuhatavad märkused

20.      Eelotsusetaotluses küsitakse tegelikult seda, kas EÜ artiklitega 43 ja 48 ning EÜ artiklitega 56 ja 58 on vastuolus põhikohtuasjas kõnealused liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt Soomes asutatud äriühingu poolt Soomes asutatud aktsiaseltsile või investeerimisfondile makstavad dividendid ei ole maksustatav tulu, samas kui Luksemburgi õiguse alusel asutatud SICAV-liiki äriühingule makstavad dividendid, mis on Luksemburgis täielikult tulumaksust vabastatud, kujutavad endast maksustatavat tulu, millelt tuleb tulumaks kinni pidada.

21.      Sissejuhatuseks tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et kuigi otsesed maksud kuuluvad liikmesriikide pädevusse, on nad nende kehtestamisel siiski kohustatud arvestama ühenduse õigusega(8) ja hoiduma igasugusest diskrimineerimisest kodakondsuse alusel.(9)

22.      Direktiiv 90/435 mõjutab erinevate liikmesriikide emaettevõtjaid ja tütarettevõtjaid puudutavaid liikmesriikide maksueeskirju. Selle direktiivi Soome õigusesse ülevõtmise tagajärjena ei peeta tulumaksu kinni dividendidelt, mida makstakse mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis asuvale ühendusele, kellele kuulub vähemalt 20% dividende maksva äriühingu kapitalist ja kes on samaaegselt üks direktiivi 90/435 artiklis 2 nimetatud äriühingutest.

23.      Ilmselgelt ei kehti see Nordic Fund SICAV-i puhul, kes dividende maksva äriühingu osaluse suuruse osas vastab eelnimetatud tingimusele, kuid kes ei kuulu direktiivi 90/435 artiklis 2 nimetatud äriühingute hulka, kuna teda ei ole direktiivi 90/435 lisas märgitud ja ta on Luksemburgis täielikult tulumaksust vabastatud. Ometi ei saa sellest järeldada, nagu ei võiks see äriühing tugineda asutamislepinguga kehtestatud põhivabadustele.

24.      Seetõttu tuleb käesoleval juhul uurida olukorda asutamislepingu asjaomastest sätetest lähtudes.

25.      Kuid millised on antud juhul asjassepuutuvad sätted? Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus puudutab nii asutamisvabadust kui kapitali vaba liikumist. Ühelt poolt komisjoni ning teiselt poolt Soome ja Küprose valitsuse arvamused lahknevad küsimuses, mille alusel käesolevat kohtuasja tuleks uurida.

26.      Olenevalt konkreetsest asjast on võimalik tugineda kas asutamisvabadusele või kapitali vabale liikumisele. Kohtupraktika kohaselt on määravaks kriteeriumiks osalus, mis võimaldab emaettevõtjal kindlalt mõjutada tütarettevõtja otsuseid ning otsustada tütarettevõtja tegevuse üle.(10)

27.      Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, on Alpha Nordic Fund SICAV-i 100% osalusega tütarettevõtja. Seega on ilmne, et Nordic Fund SICAV omab Alpha juhtimises olulist mõju. See tähendab, et põhikohtuasja vaidlus puudutab asutamisvabadust ja seetõttu ma püüaks leida esitatud küsimusele vastust asutamislepingu asutamisvabadust käsitlevate sätete põhjal.

28.      Ma pean siiski sedastama, nagu ka komisjon õigesti on märkinud, et asutamislepingu kohaldamisele kuuluvate sätete valikul ei ole siiski praktilist tähendust. EÜ artiklite 43 ja 56 kohaldamise tulemus peab olema sama. Soome õiguse alusel asutatud aktsiaseltsi või investeerimisfondi või Luksemburgi õiguse alusel asutatud SICAV-liiki äriühingu olukorra sarnasust puudutavaid põhjendusi võib kasutada nii asutamislepingu kui ka kapitali vaba liikumise puhul.

B.      Asutamisvabadus ja sarnane olukord

29.      Arvestades Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt hõlmab asutamisvabadus äriühingute, mis on asutatud vastavalt mõne liikmesriigi seadusele ja millel on ühenduse piires registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht, õigust tegutseda vastavas liikmesriigis tütarettevõtja, filiaali või esinduse kaudu(11), ei saa eitada, et Nordic Fund SICAV teostab asutamisvabadust Soomes tegutseva Soome äriühingu Alpha kaudu, kus ta on ainuaktsionär.

30.      Samuti on vastuvaidlematu tõsiasi see, et Soome õigusnormide toimel koheldakse Soome äriühingu makstavaid dividende erinevalt. Soomes asutatud äriühingule, sõltumata tema vormist, makstavad dividendid ei ole nende mitmekordse maksustamise vältimise huvides maksustatav tulu, samas kui välismaal asutatud äriühingule makstavad dividendid kujutavad endast maksustatavat tulu ja nendelt peetakse tulumaks kinni, välja arvatud liidu liikmesriigis asuvate äriühingute puhul, kellele kuulub otseselt vähemalt 20% dividende maksva äriühingu kapitalist ja mis on samaaegselt üks direktiivi 90/435 artiklis 2 nimetatud äriühingutest. Erinevalt koheldakse niisiis Soomes asutatud äriühinguid ja neid välismaal asutatud äriühinguid, mis ei kuulu direktiivi 90/435 kohaldamisalasse, ja see põhineb äriühingu asukohal.

31.      Nagu Euroopa Kohus on korduvalt märkinud, tagab asutamisvabadus välismaiste isikute kohtlemise tütarettevõtja vastuvõtvas liikmesriigis võrdselt selle riigi residentidega, keelates igasuguse, vähimagi diskrimineerimise äriühingu asukoha tõttu.(12)

32.      Erinev kohtlemine üksinda ei kujuta endast diskrimineerimist. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb selgesti, et diskrimineerimine võib seisneda erinevate normide kohaldamises sarnastele olukordadele või siis sama normi kohaldamises erinevatele olukordadele.(13) Esitatud eelotsuse küsimus järgib samuti seda liini.

33.      Minu hinnangul tuleneb vastus küsimusele, kas Soomes asutatud emaettevõtja või täpsemalt Soome õiguse alusel asutatud „aktsiaseltsi” või „investeerimisfondi” liiki emaettevõtja on Luksemburgi õiguse alusel asutatud SICAV-liiki äriühinguga sarnases olukorras, kohtuotsusest Denkavit Internationaal ja Denkavit France.(14)

34.      Ma leian erinevalt Soome ja Itaalia valitsusest, et nimetatud kohtuotsuses toodud Euroopa Kohtu seisukohti võib kohaldada käesolevas asjas. Väide, mille kohaselt eespool viidatud kohtuasja Denkavit Internationaal ja Denkavit France põhikohtuasja asjaolud leidsid aset enne direktiivi 90/435 jõustumist ja et seetõttu ei võinud Euroopa Kohus süsteemi tõlgendamisel seda direktiivi arvesse võtta, ei tundu mulle põhjendatud. Euroopa Kohus selgitas mainitud kohtuotsuses asutamislepingu sätete tagajärgi ja need sätted ei kaota direktiivi mõju tõttu oma toimet. Direktiivi tõlgendamine ei või kaasa tuua asutamislepingu tõlgendamise arvestamata jätmist.

35.      Seda järeldust kinnitab kohtuotsuse Amurta(15) punkt 24, mille kohaselt osaluste puhul, millele direktiiv 90/435 ei laiene, on liikmesriikidel õigus määratleda, kas ja millises ulatuses tuleb jaotatud kasumi järjestikust maksustamist ja majanduslikku topeltmaksustamist vältida, ning luua sel eesmärgil mehhanisme järjestikuse maksustamise ja majandusliku topeltmaksustamise vältimiseks või vähendamiseks. See aga ei tähenda veel seda, et liikmesriik võiks kohaldada meetmeid, mis on asutamislepinguga tagatud liikumisvabadustega vastuolus.

36.      Nõustudes, et selles kohtuotsuses välja toodud Euroopa Kohtu kaalutlusi võib kohaldada käesolevas kohtuasjas, võime leida vastuse oma küsimusele selle kohtuotsuse punktist 38, mille kohaselt alates hetkest, mil liikmesriik maksustab tulumaksuga mitte üksnes residendist aktsionäride tulu, vaid ka mitteresidendist aktsionäride tulu, mis on saadud residendist äriühingu dividendidena, hakkab mainitud mitteresidendist aktsionäride olukord sarnanema residendist aktsionäride olukorraga.

37.      Soomes asutatud emaettevõtjad ja välismaised emaettevõtjad on seega sarnases olukorras, kuna mõlemalt võetakse Soomes tulumaksu. Sellega seoses tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et välismaal asutatud emaettevõtjad on tulumaksukohustuslased sõltumata nende õiguslikust vormist. Sellest hoolimata näevad Soome õigusnormid ette selliste dividendide maksuvabastuse, mida makstakse Soomes asutatud emaettevõtjatele ja vastavalt direktiivile 90/435 üksnes ühele osale välismaal asuvatest emaettevõtjatest, seega nendele emaettevõtjatele, kes kuuluvad direktiivi 90/435 kohaldamisalasse. Teine osa välismaal asutatud emaettevõtjatest ehk need, kes ei kuulu direktiivi 90/435 kohaldamisalasse, maksustatakse kinnipeetava tulumaksuga.

38.      Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb selleks, et välja selgitada, kas tegemist on diskrimineerimisega, võrrelda olukorda ühenduse tasandil ja puhtalt siseriiklikku olukorda vaidlusaluste siseriiklike sätete eesmärgist lähtudes.(16)

39.      Soome valitsuse kirjalike märkuste kohaselt on dividendide maksust vabastamise eesmärk vältida nende mitmekordset maksustamist.

40.      Siinkohal pean märkima, et ettevõtlustulu maksustamise seaduse § 6a sätete kohaselt ei puuduta maksuvabastus mitte üksnes aktsiaseltse, vaid kõiki Soome juriidilisi isikuid. See tähendab, et üldjuhul on maksuvabastuse eesmärk vältida tütarettevõtjate kasumi, mis jaotatakse dividendidena nende emaettevõtjatele, järjestikust maksustamist.

41.      Euroopa Kohtu praktikast nähtub selgelt, et kui liikmesriik on otsustanud sellist maksustamist oma residentide suhtes mitte kohaldada, peab ta seda meedet laiendama mitteresidentidele, kuivõrd mitteresidente puudutav analoogiline maksustamine tuleneb tema maksustamisalase pädevuse teostamisest viimaste suhtes.(17)

42.      Eeltoodust tuleneb, et kõnealused Soome õigusnormid põhjustavad selliste emaettevõtjate erinevat kohtlemist, kes on neile Soomes asutatud tütarettevõtjate makstud dividendide suhtes sarnases olukorras. See tähendab, et nimetatud õigusnormid diskrimineerivad emaettevõtjaid nende asukoha alusel ja seda sõltumata nende vormist.

43.      Seda järeldust ei lükka ümber asjaolu, et SICAV-liiki äriühing on Luksemburgi siseriiklike maksuõigusnormide kohaselt tulumaksust vabastatud. Selles kontekstis tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa põhivabadusega vastuolus olevat ebasoodsamat maksustamist õigustada muude maksusoodustustega isegi siis, kui eeldada, et sellised soodustused on olemas.(18)

V.      Ettepanek

44.      Eespool toodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata käesolevas kohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele järgmiselt:

EÜ artiklitega 43 ja 48 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt residendist tütarettevõtja poolt residendist emaettevõtjale makstavad dividendid ei ole sõltumata emaettevõtja vormist maksustatav tulu, samas kui mitteresidendist emaettevõtjale, kes tegutseb tütarettevõtja liikmesriigi õigusele tundmatus vormis ja kes ei kuulu nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta kohaldamisalasse, makstavad dividendid kujutavad endast maksustatavat tulu ja neilt peetakse tulumaks kinni isegi siis, kui mitteresidendist emaettevõtja on oma asukohariigis tulumaksust vabastatud.

1 – Algkeel: prantsuse.

2 – EÜT L 255, lk 6; ELT eriväljaanne 09/01, lk 147; edaspidi „direktiiv 90/435”.

3 – Direktiivi 90/435 eesmärki on kohtujurist Sharpston üksikasjalikult kirjeldanud hiljuti kohtuasjas C-48/07: Les Vergers du Vieux Tauves tehtud ettepaneku punktides 46 ja 47.

4 – Luksemburgi puudutava nimetatud lisa kehtiv redaktsioon tuleneb nõukogu 22. detsembri 2003. aasta muudatusdirektiivist 2003/123/EÜ (ELT L 7, lk 41; ELT eriväljaanne 09/02, lk 3).

5 – Tuloverolaki (1535/1992).

6 – Laki rajoitetusti verovelvollisen tulon verottamisesta (627/1978).

7 – Laki elinkeinotulon verottamisesta (360/1968).

8 – Vt selle kohta 8. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-379/05: Amurta (EKL 2007, lk I-9569, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

9 – Vt 11. augusti 1995. aasta otsus kohtuasjas C-80/94: Wielockx (EKL 1995, lk I-2493, punkt 16); 29. aprilli 1999. aasta otsus kohtuasjas C-311/97: Royal Bank of Scotland (EKL 1999, lk I-2651, punkt 19); 8. märtsi 2001. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-397/98 ja C-410/98: Metallgesellschaft jt (EKL 2001, lk I-1727, punkt 37); 14. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-170/05: Denkavit Internationaal ja Denkavit France (EKL 2006, lk I-11949, punkt 19) ja 2. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-360/06: Heinrich Bauer Verlag (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 17).

10 – Vt 13. aprilli 2000. aasta otsus kohtuasjas C-251/98: Baars (EKL 2000, lk I-2787, punktid 21 ja 22); 12. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-446/04: Test Claimants in the FII Group Litigation (EKL 2006, lk I-11753, punkt 37); 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-231/05: Oy AA (EKL 2007, lk I-6373, punkt 20) ning 26. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas C-284/06: Burda (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 69).

11 – Vt 21. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C-307/97: Saint–Gobain ZN (EKL 1999, lk I-6161, punkt 35); 14. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-141/99: AMID (EKL 2000, lk I-11619, punkt 20); 23. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-471/04: Keller Holding (EKL 2006, lk I-2107, punkt 29), eespool 9. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Denkavit Internationaal ja Denkavit France, punkt 20; 15. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas C-414/06: Lidl Belgium (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 18) ja 27. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-418/07: Papillon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 15).

12 – Vt selle kohta 28. jaanuari 1986. aasta otsus kohtuasjas 270/83: komisjon vs. Prantsusmaa (EKL 1986, lk 273, punkt 14); eespool 11. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Saint-Gobain (punkt 35) ning eespool 9. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Denkavit Internationaal ja Denkavit France (punkt 22).

13 – Vt selle kohta 14. veebruari 1995. aasta otsus kohtuasjas C-279/93: Schumacker (EKL 1995, lk I-225, punkt 30); 22. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C-383/05: Talotta (EKL 2007, lk I-2555, punkt 18); 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-182/06: Lakebrink ja Peters-Lakebrink (EKL 2007, lk I-6705, punkt 27) ja 18. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-341/05: Laval un Partneri Ltd (EKL 2007, lk I-11767, punkt 115).

14 – Viidatud eespool 9. joonealuses märkuses.

15 – Viidatud eespool 8. joonealuses märkuses.

16 – Vt selle kohta eespool 9. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Metallgesellschaft jt (punkt 60); 10. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Oy AA (punkt 38) ja 11. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Papillon (punkt 27).

17 – Vt eespool 9. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Denkavit Internationaal ja Denkavit France (punkt 37).

18 – Vt selle kohta 6. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C-35/98: Verkooijen (EKL 2000, lk I-4071, punkt 61) ja eespool 8. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Amurta (punkt 75).