Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

References to this case

Share

Highlight in text

Go

Kohtuasi C-276/09

Everything Everywhere Ltd, endine T-Mobile (UK) Ltd

versus

Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division)

Kuues käibemaksudirektiiv – Maksuvabastus – Artikli 13 B osa punkti d alapunktid 1 ja 3 – Krediidi vahendamine – Maksete ja ülekannetega seotud tehingud – Kaks eraldiseisvat sooritust või üks sooritus – Mobiilsideteenuste eest tasumisel teatud makseviisi kasutamise korral nõutav täiendav tasu

Kohtuotsuse kokkuvõte

Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Teenuste osutamine – Mitmest osast koosnev tehing

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 2 punkt 1 ja artikli 13 B osa punkti d alapunktid 1 ja 3)

Käibemaksuga maksustamisel ei kujuta telekommunikatsiooniteenuste osutaja poolt kliendilt sellisel juhul nõutav täiendav tasu, kui klient ei tasu teenuste eest „otsekorraldusega” ega Bankers’ Automated Clearing Systemi vahendusel tehtud ülekandega, vaid krediitkaardiga, deebetkaardiga, tšekiga või pangakontoris või teenuseosutaja eest makseid vastu võtma volitatud esindaja vahendusel sularahas, endast tasu põhiteenusena osutatavatest telekommunikatsiooniteenustest eraldiseisva ja sõltumatu teenuse eest.

Nimelt ei paku see teenus, mida kliendid ei saa kasutada mobiilsideteenusest eraldi, viimastele sellest teenusest eraldiseisvana mingit huvi.

Teenust tuleb käsitada põhiteenuse kõrvalteenusena eriti siis, kui see ei ole kliendi jaoks omaette eesmärk, vaid osutatava põhiteenuse parematel tingimustel kasutamise vahend.

(vt punktid 25, 27, 32 ja resolutsioon)







EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

2. detsember 2010(*)

Kuues käibemaksudirektiiv – Maksuvabastus – Artikli 13 B osa punkti d alapunktid 1 ja 3 – Krediidi vahendamine – Maksete ja ülekannetega seotud tehingud – Kaks eraldiseisvat sooritust või üks sooritus – Mobiilsideteenuste eest tasumisel teatud makseviisi kasutamise korral nõutav täiendav tasu

Kohtuasjas C-276/09,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division’i (Ühendkuningriik) 8. aprilli 2009. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 20. juulil 2009, menetluses

Everything Everywhere Limited, endine T-Mobile (UK) Limited,

versus

Commissioners of Her Majesty’s Revenue and Customs,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud R. Silva de Lapuerta, G. Arestis, J. Malenovský ja T. von Danwitz (ettekandja),

kohtujurist: P. Cruz Villalón,

kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,

arvestades kirjalikus menetluses ja 30. septembri 2010. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Everything Everywhere Ltd, endine T-Mobile (UK) Ltd, esindajad: J. Peacock, QC, ja barrister M. Angiolini,

–        Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: H. Walker, keda abistas barrister R. Hill,

–        Kreeka valitsus, esindajad: S. Spyropoulos, M. Germani ja V. Karra,

–        Iirimaa, esindajad: D. O’Hagan, keda abistas barrister B. Doherty,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: R. Lyal ja M. Afonso,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 376, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 160; edaspidi „kuues direktiiv”) artikli 13 B osa punkti d alapunkte 1 ja 3, mille kohaselt on käibemaksust muu hulgas vabastatud krediidi vahendamine ning maksete ja ülekannetega seotud tehingud.

2        Taotlus on esitatud Everything Everywhere Ltd, endise T-Mobile (UK) Ltd (edaspidi „Everything Everywhere”) ja Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customsi (edaspidi „Commissioners”) vahelises kohtuvaidluses selle üle, kuidas maksustada käibemaksuga Everything Everywhere’i poolt klientidelt kuumakse tasumise teatud viisi valimise korral nõutavat tasu.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigusnormid

3        Kuuenda direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt maksustatakse käibemaksuga „kauba tarnimine või teenuste osutamine tasu eest riigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb”.

4        Kuuenda direktiivi artikli 13 B osa „Muu maksuvabastus” sätestab:

„Ilma et see piiraks ühenduse muude sätete kohaldamist, vabastavad liikmesriigid enda kehtestatud tingimustel, mille eesmärk on tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ennetada võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi, maksust järgmised tegevusalad:

[...]

d)      järgmised tehingud:

1.      krediidi andmine ja vahendamine ning krediidi haldamine krediidiandja poolt;

[...]

3.      hoiuste ja arvelduskontode, maksete, ülekannete, võlgade, tšekkide ja muude vabalt kaubeldavate maksevahenditega (v.a võlgade sissenõudmine ja faktooring) seotud tehingud, sh nende vahendamine;

[...]”

 Siseriiklikud õigusnormid

5        Kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti d alapunktides 1 ja 3 sätestatud maksuvabastus on Ühendkuningriigi siseriiklikusse õigusesse üle võetud 1994. aasta käibemaksuseaduse (Value Added Tax Act 1994) 9. lisa 5. rühma punktides 1 ja 5, mille kohaselt on käibemaksust vabastatud:

„1.      [r]aha, raha tähistavate väärtpaberite, vekslite või raha maksmise korralduste emiteerimine, ülekandmine või vastuvõtmine või muul viisil käsitlemine;

[...]

5.      [p]unktis 1, 2, 3, 4 või 6 nimetatud tehingutega seotud vahendusteenuste osutamine (olenemata sellest, kas selline tehing lõpuks sõlmitakse) vahendajana tegutseva isiku poolt.”

6        1994. aasta käibemaksuseaduse 9. lisa 5. rühma märkustes 5–5B on öeldud:

„(5)      „Vahendusteenused” punkti 5 tähenduses seisnevad selles, et finantsteenuste osutamiseks viiakse kokku

a)      finantsteenuseid vajavad või vajada võivad isikud ning

b)      finantsteenuseid osutavad isikud

ning seisnevad ka (punkti 1, 2, 3 või 4 alla kuuluvate finantsteenuste korral) ettevalmistustes nende finantsteenuste osutamise lepingute sõlmimiseks, kuid ei hõlma turu-uuringuid, tootearendust, reklaami, müügiedendus- või sarnaseid teenuseid ega nende tegevustega seotud teabe kogumist, võrdlemist ja andmist.

(5A)      Isik „tegutseb vahendajana” punkti 5 tähenduses, kui ta tegutseb vahendajana või ühena vahendajatest järgmiste isikute vahel

a)      finantsteenuseid osutav isik ja

b)      finantsteenuseid vajav või vajada võiv isik,

[...]

(5B)      „Finantsteenused” märkuste 5 ja 5A tähenduses seisnevad punkti 1, 2, 3, 4 või 6 alla kuuluvate tehingute tegemises.”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

7        Everything Everywhere on telekommunikatsioonisektori ettevõtja, kes osutab mobiilsideteenust. Tema teenuste eest võivad kliendid tasuda ette oma kliendikontot krediteerides või arveldusperioodi lõpus. Viimasel juhul saadab Everything Everywhere klientidele kuuarve, mille viimased võivad tasuda erineval viisil. Klientidel on võimalik valida järgmiste makseviiside vahel:

–        „otsekorraldussüsteemi” kohaselt tehtav ülekanne;

–        ülekanne Bankers’ Automated Clearing Systemi (pankadevaheline automaatne arveldussüsteem (BACS)) (edaspidi „BACS-ülekanne”) vahendusel;

–        maksmine deebet- või krediitkaardiga telefoni või interneti teel;

–        maksmine teenuseosutaja eest makseid vastu võtma kolmandast isikust volitatud esindaja vahendusel, näiteks postkontoris („Post Office”);

–        maksmine posti teel saadetava tšekiga ning

–        maksmine Everything Everywhere’i panga, nimelt HSBC Banki või mõne teise panga kontoris Everything Everywhere’i arveldusarvele.

8        Everything Everywhere ei nõua lisatasu klientidelt, kes teevad ülekande „otsekorraldussüsteemi” vahendusel või „BACS-ülekandega”.

9        Ülekande tegemiseks „otsekorraldussüsteemi” vahendusel peab olemas olema „otsekorraldusvolitus” ehk kliendi püsikorraldus oma pangale teha Everything Everywhere’i nõudmisel makseid. Selle alusel taotleb viimane iga sissenõutava makse puhul asjaomasest pangast BACS-i kaudu ülekande tegemist kliendi poolt tasumisele kuuluva summa ulatuses. BACS-ülekanne tehakse iga kord kliendi algatusel, kes annab oma pangale korralduse kanda üle teatud summa tema arvelt Everything Everywhere’i arvele.

10      Seevastu käesoleva otsuse punktis 7 loetletud iga muul viisil tehtava makse puhul kuulub selle tegemisele järgneval kuul tasumisele täiendav summa suuruses 3 naelsterlingit, mida Everything Everywhere nimetab separate payment handling charge’iks (maksetöötlustasu, edaspidi „SPHC”).

11      Seega kuulub SPHC tasumisele klientide poolt, kes tasuvad krediit- või deebetkaardiga, algatades telefoni või interneti teel infotöötlusprotsessi, mille tulemusel kantakse saadaolev summa kaardi väljastanud pangast Everything Everywhere’i arveldusarvele. Sama kehtib ka sularahas arveldamise korral kas pangakontoris või sellise makseid vastu võtma volitatud esindaja vahendusel, eeskätt postkontoris, kellega Everything Everywhere on sõlminud kokkuleppe kõnealuste maksete laekumiseks tema arveldusarvele. Everything Everywhere nõuab SPHC tasumist ka klientidelt, kes maksavad tasu mobiilsideteenuste eest tšekiga kas omal äranägemisel valitud pangakontoris või saates tšeki postiga Everything Everywhere’i panka ümbrikus, millele on eelnevalt trükitud selle panga aadress.

12      SPHC on sätestatud Everything Everywhere’i teenuste üldtingimustes. Teave SPHC kohta on välja toodud Everything Everywhere’i brošüüris, kus on esitatud tema teenuste hinnakiri, ja ka viimase veebilehel. Ligikaudu 28% Everything Everywhere’i klientidest on valinud muu makseviisi kui otsekorraldusmakse või BACS-ülekanne ja seega kuulub nende suhtes kohaldamisele SPHC.

13      SPHC-d ei kohaldata sellistele klientidele, kes maksavad mobiilsideteenuste eest ette oma kliendikontot krediteerides, ega äriklientidele.

14      Everything Everywhere leiab, et SPHC-d tuleb käsitada tasu eest osutatud maksetöötlusteenuse tasuna ja et see on niisiis käibemaksust vabastatud kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti d tähenduses. Everything Everywhere esitas 2005. aasta augustis taotluse ajavahemikus 2003. aasta august kuni 2005. aasta juuli SPHC-ga seoses enammakstud käibemaksu tagasisaamiseks summas 4 063 228,08 naelsterlingit. Commissioners jättis selle taotluse rahuldamata. Everything Everywhere esitas selle otsuse peale vaide VAT and Duties Tribunalile, kes jättis Commissionersi otsuse jõusse, leides, et SPHC kuulub käibemaksuga maksustamisele.

15      Everything Everywhere esitas VAT and Duties Tribunali otsuse peale edasikaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. See kohus leiab, et kohtuasi puudutab sisuliselt küsimust, kas SPHC kujutab endast tasu telekommunikatsiooniteenustest eraldi osutatava teenuse eest, mis kuulub kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti d alapunktides 1 või 3 kehtestatud maksuvabastuse kohaldamisalasse.

16      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib eeskätt, et põhikohtuasja pooled möönavad, et Euroopa Kohus on kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti d alapunkti 3 tõlgendanud 5. juuni 1997. aasta otsuses kohtuasjas C-2/95: SDC (EKL 1997, lk I-3017), eelkõige selle otsuse punktides 53 ja 66, kus ta asus seisukohale, et „ülekannetega seotud tehingute” puhul osutatavate teenuste tulemusel peab toimuma raha ülekandmine ning sellega peab kaasnema õigusliku ja finantsolukorra muutumine. Kuid pooled on eriarvamusel selles, kuidas neist mõistetest aru saada.

17      Kuna Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) leidis, et põhikohtuasja lahendamine sõltub liidu õiguse tõlgendamisest, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Millised tunnused on maksuvabal teenusel, mille „tulemusel toimub raha ülekandmine ning millega kaasneb õigusliku ja finantsolukorra muutumine”? Täpsemalt:

a)      kas kõnealust maksuvabastust saab kohaldada teenustele, mida muidu ei peaks osutama ükski finantsasutus, mis i) debiteerib ühte kontot, ii) krediteerib vastavalt teist kontot või iii) täidab mingit vahepealset ülesannet i) ja ii) ülesande vahel;

b)      kas kõnealust maksuvabastust saab kohaldada teenustele, mis ei sisalda ühe konto debiteerimist ja teise konto vastavat krediteerimist, kuid mida võib – kui selle tulemuseks on rahaülekanne – tagantjärele pidada selle ülekande põhjuseks?

2.      Kas kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti d alapunktis 3 sätestatud „maksete [või] ülekannete[ga ...] seotud tehingu[te]” maksuvabastust saab kohaldada sellistele krediit- ja deebetkaardimaksete vastuvõtmise ja töötlemise teenustele, mida maksumaksja käesoleval juhul osutas? Täpsemalt, kas need teenused kuuluvad kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti d alapunkti 3 kohaldamisalasse, kui see, et maksumaksja edastab iga päeva lõpus arveldusfailid, toob automaatselt kaasa kliendi konto debiteerimise ja maksumaksja konto krediteerimise?

3.      Kas vastus teisele küsimusele sõltub sellest, kas maksumaksja hangib andmete edastamiseks autoriseerimiskoodid ise või oma kaarti aktsepteeriva panga vahendusel?

4.      Kas kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti d alapunktis 1 sätestatud „krediidi vahendamise” maksuvabastust saab kohaldada sellistele teenustele, nagu maksumaksja käesolevas asjas krediitkaardimaksetega seoses osutab, kui selliste teenuste tulemusel debiteeritakse kliendi krediitkaardikontot lisakrediidi võrra?

5.      Kas „maksete [või] ülekannete[ga ...] seotud tehingu[te]” maksuvabastust saab kohaldada sellistele kolmandatest isikutest agentide vahendusel tehtud maksete võimaldamise ja töötlemise teenustele, nagu maksumaksja osutab käesolevas asjas (postkontorite ja PayPointi kaudu)?

6.      Kas „maksete [või] ülekannete[ga...] seotud tehingu[te]” maksuvabastust saab kohaldada maksumaksjale või tema agendile saadetud tšekiga tehtud maksete vastuvõtmise ja töötlemise teenustele, kui neid makseid peavad töötlema maksumaksja ja tema pank?

7.      Kas „maksete [või] ülekannete[ga ...] seotud tehingu[te]” maksuvabastust saab kohaldada sellistele pangakontoris tehtavate ja pangasüsteemi kaudu maksumaksja pangakontole krediteeritavate maksete vastuvõtmise ja töötlemise teenustele, mida maksumaksja käesolevas asjas arutusel olevas olukorras osutab?

8.      Milliseid konkreetseid tegureid tuleb arvesse võtta selle üle otsustamisel, kas tasu (nagu käesolevas asjas maksetöötlustasu), mida maksumaksja võtab oma kliendilt seoses makseviisiga, mille klient on maksumaksjale tasumiseks valinud ning mis on lepingus eraldi sätestatud ja klientidele esitatud arvetel eraldi märgitud, on käibemaksu kohaldamise seisukohast eraldiseisev teenus?”

 Eelotsuse küsimused

18      Oma küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt esiteks teada, kas SPHC puhul on tegemist tasuga Everything Everywhere’i poolt klientidele osutatava sellise teenuse eest, mis kuulub kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti d alapunktis 1 sätestatud maksuvabastuse kohaldamisalasse (neljas küsimus) või artikli 13 B osa punkti d alapunkti 3 kohaldamisalasse (esimene kuni kolmas ja viies kuni seitsmes küsimus), ja teiseks, kas see teenus on mobiilsideteenustest eraldiseisev teenus (kaheksas küsimus).

19      Esimesena tuleb analüüsida kaheksandat küsimust, kuna juhul, kui nimetatud teenus ei ole mobiilsideteenustest eraldiseisev teenus, kuulub SPHC maksustamisele sarnaselt tasuga mobiilsideteenuste eest (vt selle kohta 25. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas C-349/96: CPP, EKL 1999, lk I-973, punkt 32, ja 21. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C-453/05: Ludwig, EKL 2007, lk I-5083, punkt 20).

 Kaheksas küsimus

20      Selle küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas käibemaksuga maksustamisel, eeskätt maksuvabastust käsitlevate kuuenda direktiivi sätete kohaldamisel kujutab telekommunikatsiooniteenuste osutaja poolt klientidelt sellisel juhul võetav täiendav tasu, kui viimased kasutavad teatud makseviisi, endast tasu selle teenuseosutaja poolt klientidele pakutava maksetöötlusteenuse eest, mida tuleb pidada telekommunikatsiooniteenustest eraldiseisvaks teenuseks.

21      Kuuenda direktiivi artiklist 2 nähtub, et iga teenust tuleb pidada eraldiseisvaks ja sõltumatuks (vt eelkõige eespool viidatud otsus CPP, punkt 29; 29. märtsi 2007. aasta otsuse kohtuasjas C-111/05: Aktiebolaget NN, EKL 2007, lk I-2697, punkt 22, ja 19. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-461/08: Don Bosco Onroerend Goed, EKL 2009, lk I-11079, punkt 35).

22      Majanduslikus mõttes ühest sooritusest koosnevat tehingut ei tohi kunstlikult osadeks jagada, et vältida käibemaksusüsteemi toimimise moonutamist (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus CPP, punkt 29; eespool viidatud kohtuotsus Aktiebolaget NN, punkt 22, ja 22. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-242/08: Swiss Re Germany Holding, EKL 2009, lk I-10099, punkt 51).

23      Siiski tuleb teatud asjaoludel mitut vormiliselt eraldiseisvat sooritust, mida võib teha eraldi ja mis selliselt kuuluksid eraldi maksustamisele või maksust vabastamisele, käsitada üheainsa sooritusena, kui need ei ole üksteisest sõltumatud (vt 21. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C-425/06: Part Service, EKL 2008, lk I-897, punkt 51; 11. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C-572/07: RLRE Tellmer Property, EKL 2009, lk I-4983, punkt 18, ja eespool viidatud kohtuotsus Don Bosco Onroerend Goed, punkt 36).

24      Sellise olukorraga on tegemist juhul, kui ühte või mitut teenust tuleb pidada üheks põhiteenuseks ja ülejäänud ühte või mitut teenust tuleb pidada kõrvalteenusteks, mida maksustatakse samamoodi kui põhiteenust (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus CPP, punkt 30; 15. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C-34/99: Primback, EKL 2001, lk I-3833, punkt 45, ja eespool viidatud kohtuotsus RLRE Tellmer Property, punkt 18, ja 14. mai 2008. aasta määrus liidetud kohtuasjades C-231/07 ja C-232/07: Tiercé Ladbroke ja Derby, punkt 21).

25      Teenust tuleb käsitada põhiteenuse kõrvalteenusena eriti siis, kui see ei ole kliendi jaoks omaette eesmärk, vaid osutatava põhiteenuse parematel tingimustel kasutamise vahend (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsused CPP, punkt 30; Primback, punkt 45, ja RLRE Tellmer Property, punkt 18, ja eespool viidatud kohtumäärus Tiercé Ladbroke ja Derby, punkt 21).

26      Selleks et teha kindlaks, kas maksukohustuslane osutab tarbijale – sealjuures lähtutakse keskmisest tarbijast – mitu eraldiseisvat põhiteenust või ühe teenuse, on on oluline kindlaks teha asjassepuutuvat tehingut iseloomustavad tunnused ja võtta arvesse kõiki sellega seotud asjaolusid (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused CPP, punktid 28 ja 29; Aktiebolaget NN, punktid 21 ja 22, ja kohtuotsus Ludwig, punkt 17, ning eespool viidatud kohtumäärus Tiercé Ladbroke ja Derby, punktid 19 ja 20).

27      Põhikohtuasjaga seoses tuleb märkida, et sellise teenuseosutaja nagu Everything Everywhere’i poolt klientidele osutatav põhiteenus on mobiilsideteenus. Selle ettevõtja tegevus teenuse eest tasu nõudmisel, eeskätt sellise infrastruktuuri klientide käsutusse andmine, mis võimaldab arveid tasuda mitte üksnes „otsekorraldusega” või BACS-ülekandega, vaid ka krediitkaardiga, tšekiga või sularahas, ei kujuta endast klientide jaoks omaette eesmärki. Väidetavalt osutatud teenus, mida kliendid ei saa kasutada mobiilsideteenusest eraldi, ei paku viimastele sellest teenusest eraldiseisvana mingit huvi. See annab klientidele üksnes võimaluse tasuda mobiilsidearveid neile sobivaimal viisil ja lisaks võimaldab teenuseosutajal suurendada põhiteenusena osutatava teenuse mahtu (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Primback, punkt 47).

28      Lisaks on makse vastuvõtmine ja selle töötlemine lahutamatult seotud iga tasu eest osutatava teenusega. Teenuse oluline osa on see, et teenuseosutaja nõuab tasu ja teeb vajalikke toiminguid, et kliendil oleks võimalik talle osutatud teenuste eest tegelikult tasuda. Põhimõtteliselt kaasneb igasuguse teenuste eest tasumise viisiga see, et teenuse osutaja teeb makse töötlemiseks teatud toiminguid, isegi kui nende toimingute ulatus on makseviisist sõltuvalt erinev. Eelotsusetaotluses kirjeldatud erinevatest makseviisidest lähtuvalt on isegi „otsekorraldusega” makse tegemise puhul selle tegelikuks läbiviimiseks vajalik võlausaldaja toiming, mis viimase jaoks seisneb selles, et ta kasutab talle antud volitust ja taotleb asjaomase kliendi pangalt tema poolt saadaoleva summa ülekandmist (vt selle kohta 28. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-175/09: AXA UK, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 9, 10 ja 33).

29      Kaheksandas küsimuses toonitatud asjaolu, et väidetava finantsteenuse eraldi hind on lepingus sätestatud ja klientidele esitatud arvetel eraldi välja toodud, ei ole iseenesest määrava tähtsusega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole see, kas arvele on märgitud üks hind või et lepingus nähti ette eraldi hinnad, olulise tähtsusega selle kindlamääramisel, kas tegemist on mitme eraldiseisva ja sõltumatu tehinguga või üheainsa majandustehinguga (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused CPP, punkt 31, ja 27. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-41/04: Levob Verzekeringen ja OV Bank, EKL 2005, lk I-9433, punkt 25).

30      Seega ei soovi Everything Everywhere’i kliendid, kes tasuvad mobiilsideteenuste eest viisil, millega kaasneb SPHC tasumise kohustus, osta kahte eraldi teenust ehk mobiilsideteenust ja teenust, mille eesmärk on tagada nende poolt tehtud maksete töötlemine. Klientide seisukohalt tuleb põhikohtuasjas esinevatel asjaoludel telekommunikatsiooniteenuste osutaja poolt klientidele nimetatud teenuste eest teatud viisil tasumisel väidetavalt osutatud maksetöötlusteenuste käibemaksuga maksustamisel pidada telekommunikatsiooni põhiteenuste kõrvalteenuseks (vt analoogia alusel 22. oktoobri 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-308/96 ja C-94/97: Madgett ja Baldwin, EKL 1998, lk I-6229, punktid 24 ja 25).

31      Seda järeldust ei mõjuta neutraalse maksustamise põhimõte, mis on ühise käibemaksusüsteemi lahutamatu osa ja millega on vastuolus omavahel konkureerivate sarnaste teenuste erinev käibemaksualane kohtlemine (vt eelkõige 6. mai 2010. aasta otsus kohtuasjas C-94/09: komisjon vs. Prantsusmaa, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 40, ja 10. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-58/09: Leo-Libera, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 34), kuna Everything Everywhere’i olukord on täiesti erinev sellise ettevõtja olukorrast, kes osutab oma klientidele finantsteenuseid põhiteenusena.

32      Seega tuleb kaheksandale küsimusele vastata, et käibemaksuga maksustamisel ei kujuta telekommunikatsiooniteenuste osutaja poolt kliendilt sellisel juhul nõutav täiendav tasu, kui klient ei tasu teenuste eest „otsekorraldusega” ega BACS-ülekandega, vaid krediitkaardiga, deebetkaardiga, tšekiga või pangakontoris või teenuseosutaja eest makseid vastu võtma volitatud esindaja vahendusel sularahas, endast tasu põhiteenusena osutatavatest telekommunikatsiooniteenustest eraldiseisva ja sõltumatu teenuse eest.

 Esimene kuni seitsmes küsimus

33      Võttes arvesse kaheksandale küsimusele antud vastust, ei ole esimesele kuni seitsmendale küsimusele vaja vastata.

 Kohtukulud

34      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Käibemaksuga maksustamisel ei kujuta telekommunikatsiooniteenuste osutaja poolt kliendilt sellisel juhul nõutav täiendav tasu, kui klient ei tasu teenuste eest „otsekorraldusega” ega Bankers’ Automated Clearing Systemi vahendusel tehtud ülekandega, vaid krediitkaardiga, deebetkaardiga, tšekiga või pangakontoris või teenuseosutaja eest makseid vastu võtma volitatud esindaja vahendusel sularahas, endast tasu põhiteenusena osutatavatest telekommunikatsiooniteenustest eraldiseisva ja sõltumatu teenuse eest.

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: inglise.