Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

References to this case

Share

Highlight in text

Go

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

VERICA TRSTENJAK

esitatud 8. märtsil 2011(1)

Kohtuasi C-10/10

Euroopa Komisjon

versus

Austria Vabariik

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – ELTL artikkel 258 – EÜ artikkel 56 – EMP lepingu artikkel 40 – Kapitali vaba liikumine – Tulumaksusoodustus haridus-, uurimis- ja õpetamisülesannetega tegelevatele organisatsioonidele tehtud annetustele – Soodustuse piiramine siseriiklikele organisatsioonidele tehtud annetustega – Organisatsioonide objektiivne võrreldavus – Ülekaalukast üldisest huvist tulenev õigustus – Austria kui teadus- ja hariduskeskuse edendamine – Proportsionaalsus







Sisukord


I.     Sissejuhatus

II.   Õiguslik raamistik

A.     Liidu õigus

B.     EMP leping

C.     Siseriiklik õigus

III. Asjaolud

IV.   Kohtueelne menetlus

V.     Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded

VI.   Poolte peamised argumendid

VII. Õiguslik hinnang

A.     Kapitali vaba liikumise piirangu esinemine

B.     Kapitali vaba liikumise piiramise õigustatus

1.     Kõnealuste Austria ja teiste liikmesriikide organisatsioonide objektiivne võrreldavus

2.     Õigustatus ülekaaluka üldise huvi põhjendusel

3.     Kokkuvõte

C.     EMP lepingu artikli 40 rikkumine

VIII. Kohtukulud

IX.   Ettepanek

I.      Sissejuhatus

1.        Käesoleva kohtuasja ese on ELTL artikli 258 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, milles komisjon palub Euroopa Kohtul tuvastada, et Austria Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 56 ja EMP lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi, kuna Austria Vabariik lubab haridus-, uurimis- ja õpetamisülesannetega tegelevatele organisatsioonidele tehtud annetustelt tulumaksu mahaarvamist ainult residendist organisatsioonide puhul.

II.    Õiguslik raamistik

A.      Liidu õigus(2)

2.        EÜ artikli 56 lõige 1 keelab 4. peatüki sätete raames kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

3.        EÜ artiklis 58 on ette nähtud:

„1.       Artikli 56 sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust:

a)       kohaldada oma maksuseaduste vastavaid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid nende elukoha või nende kapitali investeerimise koha põhjal;

b)       võtta kõiki vajalikke meetmeid, et takistada siseriiklike õigusnormide rikkumist, eriti maksustamise ja rahaasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve alal, või kehtestada kapitali liikumise deklareerimise kord haldamiseks vajalike või statistiliste andmete saamiseks, või võtta meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt.

[…]

3.       Lõigetes 1 ja 2 märgitud meetmed ja kord ei tohi kujutada endast suvalise diskrimineerimise vahendit ega varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele artikli 56 tähenduses.”

B.      EMP leping

4.        EMP lepingu artiklis 40 on sätestatud:

„Käesoleva lepingu raames ei seata lepinguosalistele mingeid piiranguid EÜ liikmesriikide või EFTA riikide residentidele kuuluva kapitali liikumise suhtes ega diskrimineerita kodakondsuse, elukoha või kapitali investeerimiskoha alusel. Käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud sätted on esitatud XII lisas.”

C.      Siseriiklik õigus

5.        Austria 1988. aasta Einkommensteuergesetz’i(3) (1988. aasta tulumaksuseadus, edaspidi „EStG”) § 4 käsitleb „kasumi” kindlaksmääramist kui maksustatava tulu kindlaksmääramise alust. Selle sätte kohaselt vähendatakse kasumit tegevuskulude võrra. EStG § 4 lõige 4 määratleb tegevuskulud kui tegevusest tekkivad kulud. Lisaks sisaldab see loetelu kuluartiklitest, mis liigituvad igal juhul ja seega seadusest tulenevalt tegevuskulude alla.

6.        EStG § 4a sätestab 2009. aasta Steuerreformgesetz’i (2009. aasta maksureformiseadus) redaktsioonis pealkirja „Annetused käibekapitali arvelt” all rea annetusi, mis loetakse samuti tegevuskuludeks. Sealjuures võtab EStG § 4a üle tegevuskulude loetelu, mis oli kuni 31. märtsini 2009 esitatud EStG § 4 lõike 4 punktis 5.

7.        EStG § 4a on sõnastatud järgmiselt:

„Tegevuskuludeks loetakse ka:

1.      Annetusi käibekapitali arvelt

–        uurimisülesannete või

–        täiskasvanuhariduses õpetamiskohustuste – mis on seotud teadusliku või kunstialase õppega ja vastavad 2002. aasta Universitätsgesetz’ile (2002. aasta ülikooliseadus) –

läbiviimiseks, aga ka sellega seotud teaduslike publikatsioonide ja dokumentatsiooni jaoks järgmistele organisatsioonidele:

a)      ülikoolid, kunstikõrgkoolid ja kujutava kunsti akadeemiad, nende osakonnad, instituudid ja muud organisatsioonid;

b)      riigi või liidumaade seaduste alusel loodud fondid, kelle ülesanne on uurimistegevuse edendamine;

c)      Austria Teaduste Akadeemia;

d)      juriidiliseks isikuks mitteolevad kohalike omavalitsuste asutused, kes tegelevad peamiselt nimetatud liiki uurimis- või õpetamisülesannetega Austria teaduses või majanduses või nendega seotud teaduspublikatsioonide või dokumentatsiooniga;

e)      juriidilised isikud, kes tegelevad peamiselt nimetatud liiki uurimis- või õpetamisülesannetega Austria teaduses või majanduses või nendega seotud teaduspublikatsioonide või dokumentatsiooniga. Teiseks eelduseks on see, et kohalik omavalitsus omaks selles juriidilises isikus vähemalt enamusosalust või et see juriidiline isik kui organisatsioon järgib Bundesabgabenordnung’i (Austria maksukorralduse seadus) § 34 ja järgnevate paragrahvide tähenduses ainult teaduslikke eesmärke.

Alapunktide d ja e eeldusi tuleb vastaval organisatsioonil tõendada Finanzamt Wieni tehtud tingimusliku otsusega 1/23, millest võib igal ajal taganeda. Kõik organisatsioonid, kellele on selline otsus väljastatud, tuleb vähemalt kord aastas avalikustada elektroonilises vormis Bundesministerium für Finanzeni kodulehel. Annetuste koguväärtuse võib maha arvata, kui see koos punkti 2 tähenduses annetuste koguväärtusega ei ületa kokku 10% vahetult eelnenud majandusaasta kasumist. Jääkväärtust ei kajastata täiendavalt tegevuskuluna ega väärtuse vähenemist tegevustuludena. Kapitali ülejääke, mis kantakse § 12 alusel üle tasuta antavale varale, tuleb tagantjärele maksustada. Kui turuväärtus ületab viidatud ülempiiri, võib selle vastavalt § 18 lõike 1 punktile 7 kui erakorralise kulu maha arvata.”

III. Asjaolud

8.        Austria tulumaksuõiguse järgi saab käibekapitali arvelt tervele reale õigusaktides loetletud uurimis-, õpetamis- ja hariduseesmärkidel tegutsevatele organisatsioonidele tehtud annetusi võtta arvesse tegevuskuludena, mis vähendab vastavalt maksustatava tulu suurust. Selline võimalus tekib aga vaid siis, kui need organisatsioonid on Austria residendid või tegelevad peamiselt uurimis- või õpetamisülesannetega Austria teaduses või majanduses.

9.        Komisjon leiab, et Austria Vabariik rikub nende sätetega kapitali vabast liikumisest tulenevaid kohustusi, aga ka EMP lepingu artiklit 40. Seetõttu algatas ta Austria Vabariigi suhtes käesoleva liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse.

IV.    Kohtueelne menetlus

10.      Komisjon nõudis oma 12. mai 2005. aasta kirjaga Austria Bundesfinanzministeriumilt (Austria rahandusministeerium) teavet, kas EStG § 4 lõike 4 punkti 5 alusel saab annetusi ka siis maksustatavast tulust maha arvata, kui neid tehakse selles sättes nimetatud või nendega sarnastele organisatsioonidele, mille asukoht on muu Euroopa Liidu liikmesriik või EMP liikmesriik.

11.      Austria Bundesfinanzministerium kinnitas oma 5. septembri 2005. aasta kirjas, et EStG § 4 lõike 4 punkti 5 alapunktidega a–d piiritletud annetuse saajate puhul saab olla tegemist vaid residendist organisatsioonidega. EStG § 4 lõike 4 punkti 5 alapunkt e ei ole oma sõnastuse kohaselt seevastu piiratud residendist organisatsioonidega.

12.      Komisjon leidis oma esimeses, 4. aprilli 2007. aasta märgukirjas, et EStG § 4 lõike 4 punkti 5 alapunktid a–e on vastuolus EÜ artikliga 49 ja EMP lepingu artikliga 36. Ta kutsus Austria Vabariiki üles esitama talle kahekuulise tähtaja jooksul oma märkused.

13.      5. juuni 2007. aasta arvamuses lükkas Austria Vabariik täielikult tagasi komisjoni poolt märgukirjas esitatud õiguslikud seisukohad. Sealjuures rõhutas ta muu hulgas, et komisjoni viide teenuste osutamise vabadusele ei ole asjakohane.

14.      Täiendavas 8. mai 2008. aasta märgukirjas täiendas komisjon oma esimeses märgukirjas esitatud õiguslikku hinnangut sellest lähtuvalt, et kõnealused siseriiklikud õigusnormid on lisaks teenuste osutamise vabadusele vastuolus ka EÜ artiklis 56 ja järgnevates artiklites ette nähtud kapitali vaba liikumisega. Seega on Austria Vabariik rikkunud ka EÜ artiklist 56 ja EMP lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi sellega, et annab uurimisülesannetega tegevatele organisatsioonidele tehtavate annetuste mahaarvamise õiguse üksnes Austria institutsioonidele.

15.      9. juuli 2008. aasta arvamuses viitas Austria Vabariik peamiselt oma 5. juuni 2007. aasta arvamusele. Sellega jäi ta seisukohale, et EStG § 4 lõike 4 punkt 5 sisaldab lubatud eesmärgipärast piirangut soodustustele annetustelt, kuna edendatakse ainult heategevuslikke eesmärke, mis on piisaval määral seotud tegutsemisega selles riigis. Seotus selle riigiga nähtub kas erilisest sidemest Austria teaduse ja majandusega või vastavate organisatsioonide erilisest riiklikust finantseerimisvastutusest.

16.      Komisjon esitas 19. märtsil 2009 põhjendatud arvamuse, mis edastati Austria Vabariigile 23. märtsil 2009. Õiguslikult EStG § 4 lõike 4 punkti 5 analüüsides tegi komisjon vahet alapunktidel a–d ja alapunktil e. EStG § 4 lõike 4 punkti 5 alapunktidest a–d tuleneb, et üksnes selles sättes nimetatud Austria residentidest heategevuslikele organisatsioonidele tehtud annetusi tunnistatakse tegevuskuludeks. Sarnastele välisriikide organisatsioonidele tehtud annetusi tegevuskuludeks ei tunnistata. Seega koheldakse neid organisatsioone nende asukohast tulenevalt erinevalt. Kuigi EStG § 4 lõike 4 punkti 5 alapunkt e ei tee vahet annetuse saaja asukoha järgi, võimaldatakse annetuste tunnistamine tegevuskuludeks üksnes siis, kui see juriidiline isik tegutseb peamiselt Austria teaduse või majanduse heaks. Selle alusel järeldas komisjon esiteks, et Austria Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 56 ja EMP lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi sellega, et lubab uurimis- ja õpetamisülesannetega tegevatele organisatsioonidele tehtud annetusi maha arvata üksnes Austria residentidest organisatsioonide puhul. Teiseks on Austria Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 49 ja 56 ning EMP lepingu artiklitest 36 ja 40 tulenevaid kohustusi sellega, et on piiranud õigust õpetamis- ja uurimistegevusi läbiviivatele juriidilistele isikutele tehtud annetusi maha arvata juhtudega, kui see isik on peamiselt tegev Austria teaduses või majanduses.

17.      Austria Vabariik vastas sellele 25. mai 2009. aasta arvamusega. Selles kordab ta oma seisukohta, et EStG § 4 lõike 4 punkt 5 ei ole vastuolus EÜ artiklitega 49 ja 56 ega EMP lepingu artiklitega 36 ja 40.

V.      Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded

18.      Kuna Austria Vabariik ei ole komisjoni seisukoha järgi võtnud arvesse tema põhjendatud arvamust, siis algatas komisjon 8. jaanuaril 2010 menetluse ELTL artikli 258 alusel.

19.      Komisjon palub Euroopa Kohtul teha järgmine otsus:

–        Austria Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 56 ja EMP lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi sellega, et lubab uurimis- ja õpetamisülesannetega tegelevatele organisatsioonidele tehtud annetusi maksustatavast tulust maha arvata ainult juhul, kui need on tehtud Austria residendist organisatsioonidele.

–        Mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.

20.      Austria Vabariik palub jätta hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja komisjonilt.

VI.    Poolte peamised argumendid

21.      Komisjoni arvates on EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d, mis vastavad täielikult kuni 31. märtsini 2009 kehtinud EStG § 4 lõike 4 punkti 5 alapunktidele a–d, sätestatud mahaarvamise võimalus maksustamisel vastuolus nii EÜ artikli 56 kui ka EMP lepingu artikli 40 nõuetega. Austria valitsus eitab sellist rikkumist.

22.      Komisjoni arvates rikuvad sellised sätted nagu EStG § 4a punkti 1 alapunktid a–d, mis lubavad maksudest maha arvestada ainult Austria haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidele, kuid mitte muude liikmesriikide sarnastele organisatsioonidele tehtavad annetused, kapitali vaba liikumist. Sellised sätted on vastavalt EÜ artiklile 56 põhimõtteliselt keelatud. Puuduvad põhjendused, mis võiks õigustada nimetatud kapitali vaba liikumise piirangut. Seaduse sõnastusest ja Austria Vabariigi kohtueelses menetluses antud arvamustest nähtub selgelt, et vaid Austria residentidest organisatsioonidele tehtud annetusi on võimalik maha arvata. Komisjon vaidlustab sellise annetuse saaja asukohast tuleneva erineva kohtlemise.

23.      Austria valitsus tunnistab, et EStG § 4a punkti 1 alapunktid a–d eristavad teatud ulatuses Austrias ja muus liikmesriigis asuvaid organisatsioone, kuid peab neid sätteid liidu õigusega vastavuses olevaks. Selle kohta väidab ta kõigepealt, et EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid ei ole võrreldavad sätete kohaldamisalast väljajäävate organisatsioonidega. EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonide puhul on tegemist ülekaalukalt selliste avalik-õiguslike organisatsioonidega, kes tegutsevad avaliku võimu organite juhtimisel ja tegelevad siseriikliku üldise heaolu edendamise ülesannetega. Neile organisatsioonidele on seega omane, et need on asutatud liidu või liidumaa seadustega ning seetõttu on seadusandja kohustus määratleda mitte üksnes nende eesmärgid ja ülesanded, vaid sisuliselt ka jälgida, et need eesmärgid ja ülesanded oleksid kooskõlas sotsiaalsete eesmärkidega siseriikliku üldise heaolu edendamisel. Selline avaliku võimu poolne mõjutamisvõimalus puudub välismaal asuvate haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonide puhul. Lisaks sellele ei ole selliste välisriigi organisatsioonide eesmärk üldjuhul Austria teaduse ja teadusuuringute edendamine.

24.      Komisjoni arvates on Austria Vabariigi vastav väide osaliselt vale. Euroopa Kohtu praktikat arvestades on see igal juhul ebaoluline.

25.      Austria valitsus peab kapitali vaba liikumise piirangut, kui see peaks tõendamist leidma, õigustatuks ülekaaluka üldise huviga. Kõnealustele annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätete eesmärk on nimelt Austria edendamine teadus- ja hariduskeskusena. Selle annetustele antava soodustuse puhul ei ole oluline, et uurimistegevus toimuks Austrias, vaid et see oleks kasulik Austria teadusele või Austriale kui teaduskeskusele. Eesmärk tagada Austria teadusuuringute kõrge tase kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, mis õigustab soodustuste piiramist EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d nimetatud organisatsioonidele tehtavate annetustega, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. See on nii kõnealuste sätete puhul.

26.      Need argumendid ei olnud komisjoni arvates veenvad. Austria valitsus ei ole eelkõige tõendanud, et annetustele antavate soodustuste kohta kehtivad diskrimineerivad sätted on sobivad ja vajalikud, et saavutada nimetatud eesmärki tugevdada Austria positsiooni teaduskeskusena. Argumendi, et maksusoodustusi saavad Austria ülikoolid tegelevad lisaks muudele tegevustele ka sellistega, millel on siseriiklikule üldisele heaolule eriline tähendus, lükkab komisjon tagasi, kuna Austrial on võimalik piiritleda täpsemalt teemavaldkondi, millele laienevad maksusoodustused annetustelt.

27.      Austria valitsus väidab lõpuks, et EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonid tegutsevad kui „üldist heaolu teenivad organisatsioonid”, mis on Austria Vabariigiga eriti tihedalt seotud, kuna nad täidavad avalikke ülesandeid või edendavad avalike vahenditega Austriat kui teaduskeskust ja teadustöötajate järelkasvu väljaõpet. Eraannetusest saadud vahendid täiendavad eelarvet ja sellega ametiasutuste täidetavate ülesannete rahastamist. Annetuste mahaarvamise võimalusega võivad tekkida lisavahendid avalike ülesannete täitmiseks. Ei kapitali vabast liikumisest ega ka Euroopa Kohtu senisest praktikast ei tulene liikmesriigile liidu õigusest kohustust edendada teise liikmesriigi territooriumil üldisi huve ja avalikke teenuseid samasuguste maksusoodustustega.

28.      Komisjon ei pidanud vastuvõetavaks Austria valitsuse argumenti, et vaid residendist organisatsioonidele tehtud annetused vabastavad selle riigi enda finantseerimisvastutusest nende organisatsioonide suhtes, kuid välismaale tehtavad annetused mitte. Ei ole tõendatud, et mõlema rahastusallika vahel esineks selline koostoime. Isegi kui see oleks tõendamist leidnud, ei oleks kapitali vaba liikumise piirang Euroopa Kohtu praktika kohaselt õigustatud. Kuigi Austria Vabariigil ei ole kohustust edendada teiste riikide üldisi huve otsetoetuste abil, puudub tal siiski õigus piirata kapitali vaba liikumist oma soovi kohaselt.

VII. Õiguslik hinnang

29.      Käesolevas menetluses tuleb esmalt viidata sellele, et liidu õigus ei kohusta põhimõtteliselt liikmesriike võimaldama otsetoetusi välisriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidele. Lisaks sellele on otsene maksustamine põhimõtteliselt liikmesriikide pädevuses. Neist üldistest põhimõtetest ei tulene siiski see, et liikmesriigid võivad teostada oma maksustamispädevust uurimise, hariduse ja teaduse arendamisel, arvestamata põhivabadustest tulenevaid kohustusi. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peavad liikmesriigid kasutama neile allesjäänud maksustamispädevust, järgides liidu õigust.(4)

30.      Arvestades neid asjaolusid, tuleb järgnevalt esiteks kontrollida, kas kõnealuse maksusättega kaasneb põhimõtteliselt kapitali vaba liikumise keelatud piiramine. Kuna sellele küsimusele tuleb minu arvates vastata jaatavalt, siis tuleb lõpuks uurida, kas selline piirang on sellele vaatamata lubatud asutamislepingu kapitali vaba liikumist käsitlevate sätete alusel või õigustatud mõnel kohtupraktikas tunnustatud ülekaaluka üldise huvi põhjusel.

A.      Kapitali vaba liikumise piirangu esinemine

31.      EÜ artikli 56 lõike 1 kohaselt on keelatud kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kuulub ka rahaliste ja mitterahaliste annetuste maksustamine kapitali liikumist käsitlevate asutamislepingu sätete kohaldamisealasse. Välja on jäetud vaid juhtumid, kui tehingu koostisosad asuvad ühesainsas liikmesriigis.(5)

32.      Kõnealused annetustele tehtavate soodustuste kohta käivad sätted näevad ühelt poolt ette, et EStG § 4 punkti 1 alapunktides a–d loetletud haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidele käibekapitali arvelt tehtud annetusi käsitletakse tegevuskuludena, mida saab tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata. Austria valitsus ei eita, et välisriikide organisatsioonidele tehtud annetused on põhimõtteliselt selle sätte kohaldamisalast välja jäetud.

33.      Teisalt käsitatakse EStG § 4 punkti 1 alapunkti e kohaselt tulumaksuga maksustatavast tulust mahaarvatavate tegevuskuludena ka käibekapitali arvelt tehtud annetusi organisatsioonidele, mis tegelevad uurimis- või õpetamisülesannetega Austria teaduses või majanduses ning järgivad üksnes teaduslikke eesmärke. Kuigi viimane säte ei piira otsesõnu organisatsioonide ringi, mis jäävad selle sätte kohaldamisalasse, residendist haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidega, näib mulle, et praktikas on muude liikmesriikide organisatsioonidel väga keeruline vastata EStG § 4 punkti 1 alapunktis e sätestatud nõuetele. Problemaatiline võib siinjuures neil teiste liikmesriikide organisatsioonidel eelkõige olla tõendada, et uurimis- ja õpetamisülesandeid täidetakse Austria teaduse ja majanduse heaks.(6) Igal juhul ei nimetanud Austria valitsus ei hagile vastates ega ka vasturepliigis ühtegi konkreetset näidet välisriigi organisatsioonist, mis neid eeldusi täidaks.(7)

34.      Kokkuvõttes tuleb sellest järeldada, et käesoleval juhul kõnealust sätet annetustele tehtavate soodustuse osas saab üldjuhul kohaldada vaid residendist haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidele. Muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidele tehtud annetusi ei saa tavaliselt maksustatavast tulust maha arvata.

35.      Nagu kohtujurist Mengozzi tabavalt märkis oma ettepanekus kohtuasjas Persche(8), ei ole üldiselt kahtlust selles, et annetuse mahaarvamine mõjutab oluliselt annetaja suuremeelsust. Maksusoodustuste tegemisega vähendavad liikmesriigid annetusega kaasnevaid kulusid annetajale ja innustavad teda uuesti annetama. Sellise soodustuse kaotamisel tuleb arvestada sellega, et vähem isikuid hakkab annetama. Eelneva põhjal leidis Euroopa Kohus kohtuasjas Persche, et annetustele soodustusi ettenägevad sätted, mida kohaldati vaid residendist heategevuslikele organisatsioonidele tehtud annetuste puhul ning mis olid sobilikud selleks, et mõjutada negatiivselt valmisolekut vastavatele välisriigi organisatsioonidele annetusi teha, on põhimõtteliselt käsitletavad kapitali vaba liikumise keelatud piiramisena.(9)

36.      Kui üldjuhul saab ainult residendist haridus-, uurimis- ja teadusasutustele käibekapitali arvelt tehtavaid annetusi käsitleda tegevuskuludena, nagu käesoleval juhul kõnealuste sätete alusel annetustele tehtavate soodustuste puhul, siis pöörduvad vastavad tulumaksukohustuslased eelistatult EStG § 4a punkti 1 alapunktide a–e kohaldamisalasse jäävate residendist organisatsioonide poole. Seega on Austria õigus kohandatud selleks, et hoida tulumaksukohustuslasi tagasi välisriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidele annetusi tegemast.(10)

37.      Arvestades asjaolu, et isegi väikese ulatuse ja vähese tähtsusega piirang on EÜ artikli 56 alusel keelatud,(11) tuleb järelikult kõnealuseid maksusoodustuse sätteid põhimõtteliselt käsitleda kapitali vaba liikumise keelatud piiranguna.

B.      Kapitali vaba liikumise piiramise õigustatus

38.      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb EÜ artikli 56, artikli 58 lõike 1 punkti a ja artikli 58 lõike 3 koostoimest, et selliseid siseriiklikke maksusätteid nagu käesoleval juhul kõnealused, mis teevad vahet residentidele ja muus liikmesriigis asuvatele organisatsioonidele tehtavate annetuste vahel ja seeläbi toovad põhimõtteliselt kaasa kapitali vaba liikumise keelatud piirangu, saab käsitleda asutamislepingust tuleneva kapitali vaba liikumisega vastavuses olevatena üksnes siis, kui need käivad erinevate situatsioonide kohta, mida ei saa objektiivselt teineteisega võrrelda, või kui need on proportsionaalsuse põhimõtet arvestades õigustatud ülekaaluka üldise huviga.(12)

39.      Sellega seoses väidab Austria valitsus käesolevas menetluses, et EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid ei ole teiste liikmesriikide vastavate organisatsioonidega võrreldavad. Lisaks on komisjoni poolt etteheidetud Austria tulumaksukohustuslastest annetajate ebavõrdne kohtlemine õigustatud ülekaaluka üldise huviga.

1.      Kõnealuste Austria ja teiste liikmesriikide organisatsioonide objektiivne võrreldavus

40.      Hindamaks Austria valitsuse argumenti, et EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid ei ole muude liikmesriikide vastavate organisatsioonidega võrreldavad, tuleb esiteks meenutada, et käesolev menetlus puudutab Austria tulumaksukohustuslastest annetajate erinevat kohtlemist. Komisjon heidab peamiselt ette, et tulumaksukohustuslasele keelatakse võimalus arvata muu liikmesriigi haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonile tehtud annetusi maha maksustatavast tulust, samas kui EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud Austria organisatsioonidele tehtud annetuste mahaarvamine on lubatud õigusaktidega sätestatud piirides. Seega toob kõnealune säte kaasa ebavõrdse kohtlemise tulumaksuga maksustamisel kapitali investeerimise koha põhjal.

41.      Austria valitsus on seisukohal, et selline ebavõrdne kohtlemine on lubatav, kuna EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud Austria haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid ei ole võrreldavas situatsioonis muude liikmesriikide vastavate organisatsioonidega. Seega väidab Austria valitsus lõpuks, et käesoleval juhul on kõnealune kapitali vaba liikumise piirang õigustatud, sest EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonidele annetusi teinud Austria tulumaksukohustuslaste situatsioon ei ole võrreldav nende isikute situatsiooniga, kes on teinud annetusi muude liikmesriikide vastavatele organisatsioonidele, arvestades annetuse saajate erinevusi.

42.      See argument ei ole veenev. Minu arvates ei ole Austria valitsus tõendanud, et EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud Austria ja vastavad muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid ei ole objektiivselt võrreldavad.

43.      Kinnitamaks oma argumenti, et EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud Austria ja vastavate muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid ei ole objektiivselt võrreldavad, väidab Austria valitsus kõigepealt, et EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonide tegevuse puhul on iseloomulik Austria avaliku võimu organite mõju nendele, mis teiste liikmesriikide organisatsioonide puhul on välistatud.

44.      See argument ei ole veenev. Nagu Austria valitsus ka ise on rõhutanud, avaldab EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud Austria organisatsioonidele avalik võim mõju peamiselt nende organisatsioonide üldist huvi teenivate eesmärkide kindlaksmääramisega, aga ka juhtimisalase sekkumisega nende eesmärkide mittesaavutamisel. Austria valitsuse nendest argumentidest saab lisaks järeldada, et neile organisatsioonidele tehtud annetuste puhul on antud tulumaksusoodustused seepärast, et need organisatsioonid järgivad teatud edendamist väärivaid eesmärke. Annetustele antava maksusoodustuse kohaldamisalasse kuuluvate organisatsioonide ringi kindlaksmääramisel on seega määrav kriteerium selle organisatsiooni poolt järgitav eesmärk, mitte aga asjaolu, et Austria Vabariik on need eesmärgid kindlaks määranud või saab eesmärkide saavutamise tagamisse juhtimisalaselt sekkuda.

45.      Seetõttu tuleb muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonide võrreldavust EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud Austria organisatsioonidega kontrollida nende organisatsioonide poolt järgitavate eesmärkide alusel. Kui muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid järgivad samu eesmärke kui EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud Austria organisatsioonid, on nad objektiivselt võrreldavas situatsioonis, sõltumata seejuures sellest, kes on need eesmärgid muude liikmesriikide organisatsioonide suhtes kindlaks määranud.

46.      Kokkuvõttes tuleb sellest järeldada, et Austria Vabariigil on liidu õiguse sätteid arvestades õigus määratleda otseselt ja kaudselt need eesmärgid, mida residentidest haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid peavad järgima, et jääda annetustele tehtavaid soodustusi käsitlevate sätete kohaldamisalasse.(13) Kui muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid järgivad samu eesmärke, siis ei saa tunnistada neid Austria organisatsioonidega võrreldamatuks üksnes seetõttu, et muude liikmesriikide organisatsioonide järgitavad eesmärgid ei ole Austria seadusandja poolt ette nähtud.

47.      Argument, et EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud Austria ja vastavate muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid ei ole võrreldavad Austria avaliku võimu mõju või selle puudumise tõttu, tuleb seega tagasi lükata, kuna see ei pea paika.

48.      Kõnealuste residendist ja muude liikmesriikide organisatsioonide objektiivse võrreldavuse võimatuse kohta väidab Austria valitsus veel, et üksnes EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonidele tehtud annetused toetavad Austria finantseerimiskohustust Austrias avalikke teenuseid pakkuvate organisatsioonide suhtes. EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonidel on Austria Vabariigiga eriti lähedane seos, kuna nad teostavad avalikke ülesandeid – näiteks ülikoolide kogu haridustegevus – või edendavad avalike vahenditega Austriat kui teaduskeskust ja teadustöötajate järelkasvu väljaõpetamist. Kuna eraõiguslikud annetused täiendavad nende organisatsioonide eelarveid, siis saab maksustamisel annetuste mahaarvamisega tekitada väiksemate eelarvekulutustega lisavahendeid nende avalike ülesannete täitmiseks.

49.      Kohtuasjas Persche analüüsis Euroopa Kohus juba sarnast argumenti ja lükkas selle lõpptulemusena tagasi. Selles kohtuasjas pidi Euroopa Kohus muu hulgas otsustama, kas Saksamaa maksusätted, mis sätestasid, et Saksamaal asuvale heategevuslikule organisatsioonile tehtud annetusi võib maksustamisel maha arvata, kuid teises liikmesriigis asuvale heategevuslikule organisatsioonile tehtud annetusi ei saa maha arvata, on vastavuses EÜ artikliga 56 ja sellele järgnevate artiklitega. Sellega seoses käsitles Euroopa Kohus muu hulgas väidet, et siseriiklikud ja välisriikide heategevuslikud organisatsioonid ei ole võrreldavad, kui residentidest heategevusorganisatsioonid võtavad üle üldise heaolu eesmärki teenivad tegevused ning vähendavad sellega riigi koormust. Kohus küll tunnistas, et siseriiklikud heategevusorganisatsioonid võivad võtta üle teatud avalikud ülesanded ja see võib vähendada vastava liikmesriigi kulusid, mis omakorda tasakaalustaks kas või osaliselt annetuste mahaarvamisest põhjustatud maksutulude vähenemist. Ta jättis aga arvesse võtmata argumendi, et siseriiklikele ja välisriikide heategevusorganisatsioonidele tehtud annetustele tohib ainuüksi sel põhjusel erinevaid maksusoodustuse sätteid rakendada.(14) Sealjuures tugines Euroopa Kohus eelkõige oma väljakujunenud praktikale, et vajadus ära hoida maksutulu vähenemine ei kuulu EÜ artiklis 58 nimetatud eesmärkide hulka ega ka ülekaaluka üldise huvi alla, mis võiks õigustada asutamislepinguga kehtestatud vabaduse piirangut.(15)

50.      See hinnang, mille kohaselt võimalikke eelarvemõjutusi, mis kaasnevad liidu õigusega kooskõlas olevate siseriiklike maksusätetega, ei loeta üldiselt EÜ artiklis 58 nimetatud eesmärkideks ega ka ülekaalukaks üldiseks huviks, on minu arvates ülekantav ka käesolevale kohtuasjale.(16)

51.      Ka käesolevas menetluses ei saa välistada, et maksuõiguslikult soodustatud annetused EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonidele toetavad Austria rahastamiskohustust Austria uurimis- ja haridusvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide suhtes. Arvestades minu ülalnimetatud selgitusi, ei saa siiski järeldada, et Austria Vabariik tohib maksustatavast tulust mahaarvatavate annetuste sätestamisel ette näha kapitali vaba liikumist piiravat ebavõrdset kohtlemist Austrias ja muudes liikmesriikides asuvatele haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidele tehtud annetuste osas põhjendusel, et viimastele tehtud annetused ei aita Austria Vabariigil täita tal selles valdkonnas olevaid rahastamiskohustusi.

52.      Oma vasturepliigis püüdis Austria valitsus lõpuks EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonide võrreldamatust põhjendada sellega, et Austria Vabariik kasutab neid organisatsioone oma ülesannete täitmiseks kõrghariduse, teadusuuringute ja Austria kui teaduskeskuse arendamise valdkonnas. EStG § 4a punkti 1 alapunktide a–d kontekstis jäävad residendist haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid annetustele tehtavaid soodustusi käsitlevate sätete kohaldamisalasse, kui nad teenivad peamiselt siseriikliku üldise heaolu eesmärke teaduse valdkonnas. Kui muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid teenivad neid eesmärke, siis võivad nad samuti jääda annetustele tehtavaid soodustusi käsitlevate sätete kohaldamisalasse.

53.      Austria valitsus väidab seega, et residendist organisatsioonid teenivad Austria üldist heaolu, samas kui muude liikmesriikide organisatsioonid teenivad tavaliselt oma asukohariigi üldist heaolu. Seoses erinevate eesmärkidega on õigustatud Austria maksukohustuslasest annetajate ebavõrdne kohtlemine tulumaksuga maksustamisel. Kuna juhul, kui erandlikult leidub muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioone, mis järgivad Austria üldist heaolu teenivaid eesmärke teaduse valdkonnas, jäävad ka need organisatsioonid EStG § 4a punkti 1 alapunkti e kaudu kõnealuste maksusoodustusi käsitlevate sätete kohaldamisalasse.

54.      Ka see argument ei ole veenev.

55.      Kuigi Austria Vabariik tohib selliste organisatsioonide väljavalimisel, mis jäävad annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate siseriiklike sätete kohaldamisalasse, nõuda teataval määral nende organisatsioonide seotust Austria Vabariigiga,(17) tuleb käesoleva asjaga sarnases olukorras põhimõtteliselt määratleda soodustatavate organisatsioonide ringi piiritlemiseks konkreetsed eesmärgid, mida need organisatsioonid peavad järgima. Nii võib Austria Vabariik otsustada selle kasuks, et piirab maksusoodustusi annetustega, mida tehakse organisatsioonidele, kes uurivad siseriikliku heaolu seisukohalt eriti olulisi valdkondi, näiteks laviinide uurimine. Kui sellise maksusoodustusega uurimisvaldkondade piiritlemisega kaasneb see, et faktiliselt jäävad üksnes Austria organisatsioonid annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätete kohaldamisalasse, siis on see põhimõtteliselt kooskõlas kapitali vaba liikumisega.

56.      Käesoleval juhul väidab Austria valitsus üksnes üldiselt, et EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonid järgivad Austria üldist heaolu teenivaid eesmärke teaduse valdkonnas. Sealjuures on eesmärgid püstitatud nii, et need käivad peaaegu kõigi Austria residentidest haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonide kohta, kuid puudub üldse näide selle kohta, et muu liikmesriigi organisatsioon vastaks sellele eesmärgipüstitusele. Seega on sellise eesmärgipüstituse puhul lõpptulemusena selgelt tegemist asukohakriteeriumiga, millele ei saa loomulikult tugineda selleks, et õigustada kõnealuste Austria ja muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidele tehtavate annetuste erinevat kohtlemist.

57.      Sellega seoses tuleb samuti rõhutada, et vastavatele organisatsioonidele tehtavate annetuste objektiivse võrreldavuse nõue ei tähenda seda, et need organisatsioonid peavad olema igas mõttes identses situatsioonis. Pigem tähendab see nõue, et need organisatsioonid peavad vastavas liikmesriigis olema samasuguses situatsioonis. Selles kontekstis ei kaasne asjaoluga, et Austria Vabariik lähtub annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätete kohaldamisalasse jäävate – Austria – organisatsioonide väljavalimisel üldiselt nende panusest Austria heaollu teaduse valdkonnas, automaatselt seda, et neid – Austria – organisatsioone ei saa muude liikmesriikide vastavate organisatsioonidega objektiivselt võrrelda. Pigem tuleb lähtuda sellest, et muude liikmesriikide organisatsioonid, mis järgivad samu eesmärke kui Austria organisatsioonid ja annavad sellega panuse vastava liikmesriigi üldisesse heaollu teaduse valdkonnas, on samasuguses situatsioonis. Nii on näiteks erinevates liikmesriikides alusuuringuid läbiviivad haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid samasuguses ja seetõttu objektiivselt võrreldavas situatsioonis ka siis, kui see uurimistegevus panustab kaudselt asukohariigi kui teaduskeskuse arengusse. Austria valitsus näib olevat hagile vastates sellest arusaamast lähtunud.(18)

58.      Selle põhjal jõuan ma järeldusele, et Austria valitsuse argument, et EStG § 4a punkti 1 alapuntides a–d loetletud organisatsioonid ühelt poolt ja muude liikmesriikide haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid teiselt poolt ei ole objektiivselt võrreldavates situatsioonides, nii et kõnealune Austria tulumaksukohustuslasest annetajate ebavõrdne kohtlemine ei toimu üksteisega võrreldavates (annetus)situatsioonides, tuleb kui ebaõige argument tagasi lükata.

2.      Õigustatus ülekaaluka üldise huvi põhjendusel

59.      Austria valitsuse arvates on kapitali vaba liikumise piiramine õigustatud ülekaaluka üldise huviga. Kõikide EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonide eesmärk on edendada Austriat kui teadus- ja seeläbi ka kui hariduskeskust. See eesmärk kujutab endast ülekaalukat üldist huvi. Kõnealused maksusoodustusi käsitlevad sätted aitavad kaasa selle eesmärgi saavutamisele ja peavad sellega seoses vastu ka proportsionaalsuse kontrollile.

60.      See argument tuleb mitmel põhjusel tagasi lükata.

61.      Esiteks tuleb viidata kohtuotsusele Laboratoires Fournier(19). Selles otsuses tuvastas Euroopa Kohus, et uurimis- ja arendustegevuse edendamise puhul võib olla tegemist üldisest huvist tuleneva ülekaaluka põhjusega. Samas aga rõhutas Euroopa Kohus, et selline siseriiklik meede, millega ei anta uurimis- ja arendustegevusega seotud mahaarvamiste tegemise õigust seoses uurimistööga, mida ei tehta asjaomases liikmesriigis, on otseses vastuolus liidu poliitiliste eesmärkidega teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise valdkonnas ja seetõttu ei saa seda õigustada, viidates sellise meetmega järgitavale siseriiklikule uurimis- ja arendustegevuse eesmärgile. Euroopa Kohus viitas põhjenduses eriti EÜ artiklile 163 – nüüd ELTL artikkel 179 –, mille lõike 2 kohaselt ühendus toetab ettevõtjaid, uurimiskeskusi ja ülikoole nende kõrgekvaliteedilises uurimis- ja tehnoloogia arendamise tegevuses ja toetab nende jõupingutusi omavaheliseks koostööks, muu hulgas sellist koostööd takistavate õiguslike ning fiskaaltõkete kõrvaldamise kaudu.

62.      Minu arvates on see kohtuotsuses Laboratoires Fournier sisalduv hinnang otseselt ülekantav käesolevale kohtuasjale, eriti kui nüüd ELTL artiklis 179 nimetatakse uurimispoliitika eesmärgina selgelt Euroopa uurimistegevuses ühisruumi loomist. Seega ei saa kõnealuseid annetustele tehtavate soodustuste kohta käivaid sätteid ega neist tulenevaid kapitali vaba liikumise piiranguid õigustada, viidates selle meetmega järgitavale eesmärgile edendada Austria uurimiskeskustes ja kõrgkoolides siseriiklikku uurimis- ja arendustegevust.

63.      Seni kuni Austria valitsus viitab kapitali vaba liikumise piirangu õigustamisel annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätetega järgitavale eesmärgile edendada haridustegevust Austrias, nõustun selle argumendiga osas, et haridustegevuse edendamine võib endast kujutada ülekaalukat üldist huvi. Minu arvates ei ole Austria valitsus siiski tõendanud, et käesoleval juhul kõnealune kapitali vaba liikumise piirang on õigustatud haridustegevuse edendamise ülekaalukate põhjustega.

64.      Sellega seoses tuleb esiteks meenutada, et ülekaaluka üldise huvi põhjendustega ei saa tavapärase kohtupraktika kohaselt õigustada põhivabaduste diskrimineerivat piiramist.(20)

65.      Kahtlemata on kõnealused annetustele tehtavate soodustuste kohta käivad sätted vähemalt kaudselt diskrimineerivad.(21) Kaheldav on aga, kas tavapärane kohtupraktika, mille kohaselt ei ole põhivabaduste piiramine lubatav ülekaalukate üldiste huvide põhjendusega, on ülekantav sellisele juhtumile nagu käesolev, kus kapitali investeerimise koha järgi eristavad siseriiklikud maksusätted võivad viia kapitali vaba liikumise piiramiseni.(22) Euroopa Kohtu uuemas praktikas leidub selgeid viiteid sellele, et ülekaalukad üldise heaolu huvid võivad teatud valdkondades õigustada põhivabaduste piiramist, kuid seejuures tuleb siiski silmas pidada proportsionaalsuse põhimõtet.(23)

66.      Käesolevas menetluses ei ole siiski vaja lõplikult vastata küsimusele, kas kõnealune kapitali vaba liikumise piirang on õigustatud ülekaaluka üldise huvi põhjustel. Selline õigustus eeldab alati siiski, et järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Minu arvates ei ole viimane eeldus käesoleval juhul täidetud.

67.      Kõnealuste annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätete proportsionaalsuse kontrollimisel tuleb peamiselt kontrollida, kas need sätted on (1) sobivad ja (2) vajalikud Austria Vabariigi kui hariduskeskuse edendamise eesmärgi saavutamiseks ning kas sellest tulenev kapitali vaba liikumise piiramine on (3) kohane.(24)

68.      Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on siseriiklikud õigusnormid konkreetse eesmärgi saavutamiseks sobivad juhul, kui need vastavad tõepoolest huvile saavutada see eesmärk ühtselt ja süstemaatiliselt.(25) Meede on vajalik siis, kui see on eesmärgi saavutamiseks mitme sobiva meetme hulgast asjaomast huvi või asjaomast õigushüve kõige vähem piirav meede.(26) Kapitali vaba liikumise piiramine ei ole kohane siis, kui siseriiklik meede põhjustab, hoolimata oma panusest üldiste huvide saavutamisse, ülemäära tugevat mõju kapitali vabale liikumisele.

69.      Sellega seoses väidab Austria valitsus,(27) et maksusoodustuste lubamine vaid EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d nimetatud organisatsioonidele on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik, kuna kõnealuste annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätete alusel saab makse vähendavate teadus- ja uurimistegevusele tehtavate annetustena kajastada tegevuskulusid kuni 10% kasumist ja seega on mahaarvatavate annetuste maht summaliselt piiratud. Seega toob ilmselt praeguse piirangu kaotamine osaliselt kaasa annetuste paigutumise Austria organisatsioonidelt välisriigi organisatsioonidele, mistõttu Austria organisatsioonidel on võimalik vähem kasutada annetuse teel saadud vahendeid.

70.      Minu arvates ei ole Austria valitsus piisavalt põhjendanud seda, et kõnealuste annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätetega kehtestatud piirang on vajalik Austria Vabariigi kui teadus- ja hariduskeskuse edendamiseks.(28)

71.      Käesoleval juhul tuleb sedastada, et Austria valitsus ei ole hagile vastates ega ka vasturepliigis toonud arvandmeid selle kohta, kui suured on iga-aastased EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d loetletud organisatsioonidele tehtavate annetuste summad ja millises ulatuses neid summasid kasutatakse nende tegevuse rahastamiseks. Enamgi veel – Austria valitsus on piirdunud üldiste seisukohtade esitamisega, mis puudutavad annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätete süsteemi ning nende sätete liidu õigusega kooskõlas olevaks muutmise võimalikku mõju Austria tulumaksukohustuslaste annetamisvalmidusele. See ei ole piisav tõendus selle kohta, et annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätete piiramine residendist organisatsioonidele antavate annetustega on vajalik Austria Vabariigi kui teadus- ja hariduskeskuse edendamiseks. Samal põhjusel ei ole Austria Vabariik tõendanud, et välisriigi organisatsioonide väljajätmine nende sätete kohaldamisalast on kohane. Seetõttu tuleb järelikult kõnealuseid annetustele tehtavate soodustuste kohta käivaid sätteid pidada kapitali vaba liikumise ebaproportsionaalseks rikkumiseks.

72.      Kõige selle põhjal jõuan ma järeldusele, et Austria valitsuse argumendid, et käesoleval juhul kõnealune kapitali vaba liikumise piirang on õigustatud ülekaalukate siseriiklike teaduse ja hariduse edendamise põhjustega, tuleb põhjendamatutena tagasi lükata.

3.      Kokkuvõte

73.      Oma ülalnimetatud kaalutluste põhjal jõuan järeldusele, et EStG § 4a punkti 1 alapunktid a–d, mille kohaselt on õigusaktides sätestatud piirides võimalik maksustatavast tulust reeglina maha arvata Austria tulumaksukohustuslaste annetusi üksnes seal nimetatud residendist organisatsioonidele, kujutavad endast kapitali vaba liikumise lubamatut piiramist ja järelikult EÜ artikli 56 rikkumist.

74.      Kuigi komisjon jõudis põhjendatud arvamuses järeldusele, et EStG § 4a punkti 1 alapunktid a–e on vastuolus EÜ artikliga 56 ja EMP lepingu artikliga 40, ning nõudis Austria Vabariigilt vajalike meetmete võtmist, et seda rikkumist kõrvaldada, on ta oma hagiavalduses ette heitnud vaid EStG § 4a punkti 1 alapunktide a–d vastuolu EÜ artikliga 56 ja EMP lepingu artikliga 40.(29)

75.      Kodukorra artikli 38 lõikest 1 koosmõjus artikli 42 lõikega 2 tuleneb, et nõude ese peab olema hagiavalduses kindlaks määratud. Kuna komisjon on nõuet piiranud EStG § 4a punkti 1 alapunktidega a–d, siis tuleb eespool osutatut silmas pidades järeldada, et Austria Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 56 tulenevaid kohustusi sellega, et on piiranud EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d nimetatud organisatsioonidele tehtavate annetuste mahaarvamise võimalust ainult Austria residentidele tehtud annetustega.

C.      EMP lepingu artikli 40 rikkumine

76.      Komisjon on seisukohal, et tema kaalutlused EÜ artiklis 56 sätestatud kapitali vaba liikumise rikkumise kohta kõnealuste annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätete osas kehtivad vastavalt ka EMP lepingu artikli 40 kohta. Neil asjaoludel palub komisjon tuvastada, et Austria Vabariik on kõnealuste annetustele tehtavate soodustuste kohta käivate sätetega rikkunud EMP lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi.

77.      EMP lepingu üks peamisi eesmärke on ellu viia võimalikult täielikult terves EMP-s kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine nii, et liidu territooriumil loodud siseturg laieneks EFTA riikidele. Sellest lähtuvalt püüavad mitu nimetatud lepingu sätet tagada, et lepingut tõlgendataks kogu EMP-s võimalikult ühetaoliselt.(30)

78.      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb EMP lepingu artiklist 40, et selles ette nähtud eeskirjad, millega keelatakse kapitali liikumise suhtes piirangute seadmine ja diskrimineerimine, on EMP lepinguosaliste – olenemata sellest, kas tegemist on liidu liikmesriikide või EFTA riikidega – vaheliste suhete osas identsed liidu õiguses liikmesriikidevaheliste suhete reguleerimiseks ette nähtud eeskirjadega.(31) Siit tuleneb, et kui EMP osalisriikide kodanike vahelise kapitali vaba liikumise piiranguid tuleb hinnata nimetatud lepingu artikli 40 ja XII lisa alusel, on neil sätetel sama õiguslik tähendus kui EÜ artikli 56 sätetel.(32)

79.      Vastavalt minu selgitustele EÜ artikli 56 rikkumise osas tuleb samuti järeldada, et Austria Vabariik on rikkunud EMP lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi sellega, et on piiranud EStG § 4a punkti 1 alapunktites a–d nimetatud organisatsioonidele tehtud annetuste mahaarvamise võimalust ainult Austria residentidest organisatsioonidele tehtud annetustega.

VIII. Kohtukulud

80.      Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Austria Vabariik on kohtuvaidluse põhiosas kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista Austria Vabariigilt.

IX.    Ettepanek

81.      Eespool toodud kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku teha järgmine otsus:

1.         Austria Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 56 ja EMP lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi sellega, et on piiranud EStG § 4a punkti 1 alapunktides a–d nimetatud organisatsioonidele tehtud annetuste mahaarvamist maksustatavast tulust Austria residentidest organisatsioonidele tehtud annetustega.

2.         Mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.

1 – Ettepaneku algkeel: saksa.

Kohtumenetluse keel: saksa.

2 – Tuginedes ELL-s ja ELTL-s kasutatud mõistetele, kasutatakse mõistet „liidu õigus” ühenduse õiguse ja liidu õiguse üldmõistena. Edaspidi käsitletavate üksikute esmase õiguse normide puhul viidatakse ratione temporis kehtivatele sätetele.

3 – 7. juuli 1988. aasta Austria Bundesgesetz über die Besteuerung des Einkommens natürlicher Personen (1988. aasta tulumaksuseadus, EStG 1988), Bundesgesetzblatt nr 400/1988.

4 – Vt 1. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas C-233/09: Dijkman ja Djikman-Lavaleije (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 20); 3. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-487/08: komisjon vs. Hispaania (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 37); 17. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-182/08: Glaxo Wellcome (EKL 2009, lk I-8591, punkt 34); 11. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-76/05: Schwarz ja Gootjes-Schwarz (EKL 2007, lk I-6849, punkt 69); 7. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-319/02: Manninen (EKL 2004, lk I-7477, punkt 19) ja 29. aprilli 1999. aasta otsus kohtuasjas C-311/97: Royal Bank of Scotland (EKL 1999, lk I-2651, punkt 19).

5 – Põhimõttelise tähendusega on 27. jaanuari 2009. aasta otsus kohtuasjas C-318/07: Persche (EKL 2009, lk I-359, punkt 27). Vt selle kohta ka 22. aprilli 2010. aasta otsus kohtuasjas C-510/08: Mattner (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 20), milles kinnitatakse, et maatüki kinkimise maksustamine kuulub kapitali liikumist käsitlevate asutamislepingu sätete kohaldamisalasse, kui juhtum on piiriülese olemusega. Varasemalt on Euroopa Kohus juba tuvastanud, et pärimine kujutab endast kapitali liikumist EÜ artikli 56 tähenduses, välja arvatud juhtumid, kui kõik pärandi olulised koostisosad asuvad ühesainsas liikmesriigis; vt 11. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-11/07: Eckelkamp jt (EKL 2008, lk I-6845, punkt 39).

6 – EStG § 4a punkti 1 kohaselt tuleb vastaval organisatsioonil punkti e eeldusi tõendada Finanzamt Wieni tingimusliku otsusega 1/23, millest võib igal ajal taganeda.

7 – Austria Vabariik on vaid väitnud, et välisriigi ülikool, Teaduste Akadeemiaga võrreldav välisriigi institutsioon ja võrreldav välisriigi uurimistegevust edendav fond võivad samuti kasutada annetustele tehtavaid soodustusi, kui nad järgivad soodustatud eesmärke teaduse valdkonnas; vt eelkõige vasturepliigi punktid 9 ja 10.

8 – Kohtujurist Mengozzi 14. oktoobri 2008. aasta ettepanek eespool 5. joonealuses märkuses viidatud kohtuasjas Persche, ettepaneku punkt 47.

9 – Eespool 5. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Persche, punkt 38 jj.

10 – Vt selle kohta kohtujurist Mengozzi ettepanek eespool 5. joonealuses märkuses viidatud kohtuasjas Persche, ettepaneku punkt 48.

11 – Vt eespool 4. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Dijkman ja Dijkman-Lavaleije, punkt 42.

12 – Vt sellega seoses eespool 4. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, punkt 47; eespool 5. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Persche, punkt 41; eespool 5. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Eckelkamp jt, punkt 59; 14. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-386/04: Centro di Musicologia Walter Stauffer (EKL 2006, lk I-8203, punkt 32); 19. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-265/04: Bouanich (EKL 2006, lk I-923, punkt 38); eespool 4. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Manninen, punkt 29, ja 6. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C-35/98: Verkooijen (EKL 2000, lk I-4071, punkt 43).

13 – Vt ainult eespool 5. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Persche, punkt 48, ja eespool 12. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Centro di Musicologia Walter Stauffer, punkt 39.

14 – Eespool 5. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Persche, punktid 45 ja 46.

15 – Vt ainult eespool 12. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Centro di Musicologia Walter Stauffer, punkt 59, ja eespool 4. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Manninen, punkt 49. Vt lisaks 22. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-287/10: Tankreederei I (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 27).

16 – Vt sellega seoses ka 8. septembri 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-316/07, C-358/07–C-360/07, C-409/07 ja C-410/07: Markus Stoβ (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 105).

17 – Vt sellega seoses eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Tankreederei I, punkt 30 jj.

18 – Nii on Austria valitsus oma vastuse punktis 19 välja toonud organisatsioonide – „mille asukoht on küll erinevates liikmesriikides, kuid mille eesmärgiks on samasuguste üldiste huvide edendamine” – situatsioonide objektiivse võrdlemise võimatuse (liikmes-)riigi piire ületava mõju puudumise tõttu.

19 – 10. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C-39/04: Laboratoires Fournier (EKL 2005, lk I-2057, punkt 23).

20 – Põhimõttelise tähendusega on 30. novembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-55/94: Gebhard (EKL 1995, lk I-4165, punkt 37). Vt teenuste osutamise vabaduse diskrimineeriva piiramise kohta 6. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-153/08: komisjon vs. Hispaania (EKL 2009, lk I-9735, punkt 36); 30. märtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas C-451/03: Servizi Ausiliari Dottori Commercialisti (EKL 2006, lk I-2941, punkt 36 ja 37) ja 16. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-388/01: komisjon vs. Itaalia (EKL 2003, lk I-721, punkt 19). Vt põhimõtte kohta, et kodakondsusel põhinevaid asutamisvabaduse piiranguid ei saa õigustada ülekaaluka üldise huviga, 16. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-89/09: komisjon vs. Prantsusmaa (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 50 ja 51); 1. juuni 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-570/07 ja C-571/07: Blanco Pérez ja Chao Gómez (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 61 jj); 19. mai 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-171/07 ja C-172/07: Apothekerkammer des Saarlandes jt (EKL 2009, lk I-4171, punkt 25 jj) ja 10. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C-169/07: Hartlauer (EKL 2009, lk I-1721, punkt 44 jj).

21 – Austria valitsus ei eita, et välisriigi organisatsioonid on põhimõtteliselt EStG § 4 punkti 1 alapunktide a–d kohaldamisalast välja jäetud. Kuigi EStG § 4 punkti 1 alapunkt e ei piira organisatsioonide ringi, kes selle õigusnormi kohaldamisalasse kuuluvad, otseselt residendist haridus-, uurimis- ja teadusorganisatsioonidega, tuleb sellest järeldada, et muude liikmesriikide organisatsioonid EStG § 4 punkti 1 alapunkti e eeldusi vaevalt suudavad täita. Seega leiab aset Austria tulumaksukohustuslasest annetajate tulumaksualane diskrimineerimine kapitali investeerimise koha järgi. Vt käesoleva ettepaneku punkt 32 jj.

22 – Euroopa Kohus on nüüdseks väljakujunenud kohtupraktikas leidnud, et siseriiklikke maksusätteid, mis teevad vahet residentide ja mitteresidentide vahel ning piiravad sellega kapitali vaba liikumist, saab lugeda asutamislepingu kapitali liikumise sätetega kooskõlas olevaks ainult siis, kui tegemist on erinevate olukordadega, mis ei ole omavahel objektiivselt võrreldavad, või kui seda õigustab ülekaalukas üldine huvi (vt ainult eespool 12. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktika). Sellest järeldub, et ka kapitali vaba liikumist rikkuvat objektiivselt võrreldavates situatsioonides olevate residentide ja mitteresidentide maksualast erinevat kohtlemist võib õigustada ülekaaluka üldise huviga; vt eespool 12. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Centro di Musicologia Walter Stauffer, punkt 42.

23 – Nii on see nt diskrimineeriva olemusega siseriiklike keskkonnakaitsemeetmete puhul. Vt selle kohta minu 16. detsembri 2010. aasta ettepanek pooleliolevas kohtuasjas C-28/09: komisjon vs. Austria, punkt 82 jj.

24 – Sellise kolmest osast koosneva proportsionaalsuse kontrolli kohta vt minu 14. aprilli 2010. aasta ettepanek kohtuasjas C-271/08: komisjon vs. Saksamaa (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 189) ja 16. detsembri 2010. aasta ettepanek eespool 23. joonealuses märkuses viidatud kohtuasjas komisjon vs. Austria, punkt 93.

25 – Vt 11. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas C-384/08: Attanasio Group (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 51) ja 17. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-169/08: Presidente del Consiglio dei Ministri (EKL 2009, lk I-10821, punkt 42).

26 – 11. juuli 1989. aasta otsus kohtuasjas 265/87: Schräder (EKL 1989, lk 2237, punkt 21).

27 – Kostja vastus, punkt 29 jj.

28 – Liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames on komisjonil kohustus esitada piisavad asjaolud liidu õiguse rikkumise tõendamiseks. Kui see on täidetud, nii nagu käesolevas asjas, siis on liikmesriigi ülesanne ennast piisavalt ja üksikasjalikult esitatud andmete ning nende põhjal tehtud järelduste suhtes kaitsta; vt ainult 22. septembri 1988. aasta otsus kohtuasjas 272/86: komisjon vs. Kreeka (EKL 1988, lk 4875, punkt 21).

29 – See tuleneb juba hagiavalduse punktides 7 jj kirjeldatud Austria siseriiklikust õigusest, milles on kirjeldatud vaid EStG § 4a punkti 1 alapunkte a–d.

30 – 28. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-72/09: Établissements Rimbaud (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 20); 11. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C-521/07: komisjon vs. Madalmaad (EKL 2009, lk I-4873, punkt 32) ja 23. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-452/01: Ospelt ja Schlössle Weissenberg (EKL 2003, lk I-9743, punkt 29).

31 – Eespool 30. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Établissements Rimbaud, punkt 21, ja eespool 30. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Ospelt ja Schlössle Weissenberg, punkt 28.

32 – Eespool 30. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Établissements Rimbaud, punkt 22, ja eespool 30. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, punkt 33.