Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

20.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 317/15

Euroopa Komisjoni 5. augustil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 21. mai 2010. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-425/04, T-444/04, T-450/04 ja T-456/04: Prantsusmaa jt versus komisjon

(Kohtuasi C-401/10 P)

()

2010/C 317/28

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Giolito, D. Grespan ja S. Thomas)

Teised menetlusosalised: Prantsuse Vabariik, France Télécom SA, Bouygues SA, Bouygues Télécom SA, Association française des opérateurs de réseaux et services de télécommunications (AFORS Télécom)

Apellandi nõuded

—

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 21. mai 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-425/04, T-444/04, T-450/04 ja T-456/04, mis tehti komisjonile faksi teel teatavaks 25. mail 2010, osas, milles see:

—

tühistab komisjoni 2. augusti 2004. aasta otsuse 2006/621/EÜ seoses riigiabiga, mis Prantsusmaa andis France Télécomile (ELT L 257, lk 11) (1); artikli 1;

—

mõistab kohtuasjades T-425/04 ja T-444/04 Prantsuse Vabariigi ja France Télécom SA kohtukulud välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud;

—

anda asi uueks läbivaatamiseks tagasi Üldkohtule;

—

otsustada käesoleva kohtuastme kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab komisjon kolm väidet.

Esimese väitega märgib komisjon, et Üldkohtu otsus on mitmes aspektis vastuoluliselt põhjendatud. Näiteks on see nii siis, kui Üldkohus asub vaidlustatud kohtuotsuses seisukohale, et avaldusi, sh 4. detsembri 2002. aasta teadet aktsionärilaenu kohta võib hinnata koos, kui tehakse kindlaks France Télécomile eelise andmise olemasolu, samas kui siis, kui tegemist on riigi ressursside kaasamise kindlakstegemisega, siis Üldkohus leiab, et võrreldes aktsionärilaenu teadet ja eelnevaid erinevaid riigi avaldusi, on toimunud oluline murrang.

Teise väitega, mis koosneb neljast osast, toob komisjon välja, et Üldkohus on mitmeti rikkunud EÜ artikli 87 lõiget 1 koostoimes EÜ artikliga 230. Nii eiras Üldkohus abi mõistet, kui ta nõudis eelise ning riigi ressursside kaasamise vahelist otsest seost (esimene osa), keeldus tunnistamast riigi ressursside kaasamist siis, kui Prantsuse riik teatas ja pakkus France Télécomile aktsionärilepingut (teine osa) ning kui ta ei analüüsinud aruka erainvestori kriteeriumi, et teha kindlaks, kas France Télécomile on antud eelis või mitte (kolmas osa). Lisaks eiras Üldkohus komisjoni kaalutlusõigust, mis tal on siis, kui ta teostab keerulisi majandusanalüüse ning kui ta teostas vaidlustatud otsuse sobivuse kontrolli (neljas osa).

Kolmanda väitega väidab komisjon, et Üldkohus moonutas vaidlustatud otsust, kui ta leidis, et komisjon oleks pidanud rohkem põhjendama sellise eraldiseisva eelise olemasolu, mis tulenes France Télécomile 9 miljardi euro suuruse krediidiliini pakkumises, ning kui Üldkohus tõdes, et alates 2002. aasta juulist tehtud avalduste ning 4. detsembri 2002. aasta aktsionärilaenu lepingu teate vahelisel ajal on toimunud oluline murrang.

(1)  ELT L 257, lk 11.