Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

13.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 238/21

6. juunil 2011 esitatud hagi — Heitkamp BauHolding versus komisjon

(Kohtuasi T-287/11)

2011/C 238/39

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Heitkamp BauHolding GmbH (Herne, Saksamaa) (esindaja: Rechtsanwalt W. Niemann)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada kostja 26. jaanuari 2011. aasta otsus (muudetud 15. aprillil 2011) asjas C 72010, mida ei ole hageja teada Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

—

Saksamaa ettevõtte tulumaksu seaduse (Körperschaftssteuergesetz, edaspidi „KStG”) § 8c lõikes 1a ette nähtud saneerimisklausel ei ole ELTL artikli 107 mõttes riigiabi. Juba võrdlussüsteemi klassifitseerimisel tegi kostja vea, kuna ta võttis võrdlussüsteemina arvesse sätteid, mis käsitlevad kahjumi edasikandmist selliste äriühingute puhul, mille aktsiad või osad on omanikku vahetamas. Võrdlussüsteem on hoopis kahjumi edasikandmine määramata ajaks, kuna objektiivse netopõhimõtte vältimatu tagajärjena kohaldatakse seda ka ettevõtte tulumaksule.

—

KStG §-s 8c ette nähtud kahjumi edasikandmise kaotamist tuleb pidada erandiks, samas kui KStG § 8c lõikes 1a ette nähtud saneerimisklausel kui erand sellest erandist on jällegi üldreegel, mis võimaldab kohaldada äriühingute ümberkorraldamise juhtudel põhimõtet, et maksukohustuslased osalevad proportsionaalselt avalik-õiguslike kohustuste rahastamises (Leistungsfähigkeitsprinzip).

—

Kostja küll tunnistab, et „võrdlussüsteem on KStG (kehtivas redaktsioonis)”, kuid eirab seda, et õiguslik olukord Saksamaa on pärast kasvu kiirendamise seaduse (Wachstumsbeschleunigungsgesetz) jõustumist muutunud. Pärast KStG §-s 8c varjatud reserve käsitleva klausli sätestamist võib elujõulistes ettevõtetes jätkata kahjumi mahaarvamist ja edasikandmist, kui omanikku vahetavate aktsiate või osade summa on varjatud reservidest väiksem või nendega võrdne. Seega võib varjatud reservide klauslit elujõuliste ettevõtete osas käsitada kui vastukaalu saneerimisklauslile kriisiettevõtete osas, kuna vastasel korral oleksid saneerimist vajavad ettevõtted struktuuriliselt ebasoodsamas olukorras.

—

Vastupidi kostja etteheitele ei ole majanduslikult elujõulisi ja saneerimist vajavaid ettevõtteid ebavõrdselt kohtlev saneerimisklausel valikuline meede, vaid konkretiseerib Saksa põhiseaduses tunnustatud põhimõtet, et maksukohustuslased osalevad proportsionaalselt avalik-õiguslike kohustuste rahastamises (Leistungsfähigkeitsprinzip). See on osa võrdlussüsteemi sisemisest loogikast. Saneerimisklausel on selles osas kooskõlas Saksa maksusüsteemi alus- ja juhtpõhimõtetega.

—

Saneerimisklausli aluseks olevaid põhimõtteid arvesse võttes on selle klausli sätestamine KStG §-s 8c meede, mida „õigustab maksusüsteemi laad või sisemine struktuur” ja mis osaliselt annab sellele sisemisele struktuurile kehtivuse.