BG
ES
CS
DA
DE
ET
EL
EN
FR
HR
IT
LV
LT
HU
MT
NL
PL
PT
RO
SK
SL
FI
SVInfo
- Referral date: 26-06-2015
- Show case reference
- Ruling date: 15-02-2017
- AG: Mengozzi
References in this case
Highlight in text
GoEsialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)
15. veebruar 2017 (*)
Eelotsusetaotlus – Kapitali vaba liikumine – ELTL artikkel 64 – Kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest seoses finantsteenuste osutamisega – Šveitsi pangakontol hoitavad finantsvarad – Maksu ümberarvutamise teade – Maksu ümberarvutamise tähtaeg – Maksu ümberarvutamise tähtaja pikendamine väljaspool elukohaliikmesriiki asuva vara puhul
Kohtuasjas C-317/15,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaade kõrgeim kohus) 10. aprilli 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. juunil 2015, menetluses
X
versus
Staatssecretaris van Financiën,
EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
koosseisus: C. Vajda (ettekandja) koja presidendi ülesannetes, kohtunikud K. Jürimäe ja C. Lycourgos,
kohtujurist: P. Mengozzi,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Madalmaade valitsus, esindajad: M. L. Noort, M. K. Bulterman ja J. Langer,
– Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja T. Henze,
– Itaalia valitsus, esindajad: G. De Socio ja G. Palmieri,
– Euroopa Komisjon, esindajad: M. W. Roels ja C. Soulay,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada asi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artikli 64 lõike 1 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud füüsilise isiku X ja Staatssecretaris van Financiëni (rahanduse riigisekretär, Madalmaad) vahelises kohtuvaidluses maksu ümberarvutamise teadete üle, mis puudutavad tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid maksustamisaastatel 1998–2006.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Nõukogu 24. juuni 1988. aasta direktiivi 88/361/EMÜ asutamislepingu artikli 67 [Amsterdami lepinguga tühistatud säte] rakendamise kohta (EÜT 1988, L 178, lk 5; ELT eriväljaanne 10/01, lk 10) artikli 1 lõige 1 sätestab:
„Ilma et see piiraks järgnevate sätete kohaldamist, peavad liikmesriigid kaotama liikmesriikide residentide vahelise kapitali liikumise piirangud. Käesoleva direktiivi kohaldamise hõlbustamiseks liigitatakse kapitali liikumine vastavalt I lisas esitatud nomenklatuurile.“
4 Direktiivi 88/361 I lisas loetletud kapitali liikumiste hulgas on VI jaos nimetatud „[f]inantseerimisasutuste jooksvate kontode ja hoiukontodega seotud tehingud“, mis hõlmavad muu hulgas „[r]esidentide tehingu[i]d välisfinantseerimisasutustega“.
Madalmaade õigus
5 Üldise maksuseadustiku (Algemene Wet inzake Rijksbelastingen, edaspidi „AWR“) artikkel 16 sätestab:
„1. Kui on põhjust eeldada, et maksusumma on ekslikult jäänud määramata või on määratud liiga madal maksusumma, võib maksuhaldur nõuda tasumata maksusumma sisse tagantjärele […]
[…]
3. Maksu ümberarvutamise teate võib esitada viie aasta jooksul alates maksuvõla tekkimisest. […]
4. Juhul kui maksuobjekti ühe osa suhtes, mis asub või on tekkinud välisriigis, on määratud liiga madal maksusumma, lõppeb erandina lõike 3 esimesest lausest õigus maks ümber arvutada 12 aasta jooksul alates maksuvõla tekkimisest.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
6 2002. aasta mais esitati väärtpaberituru järelevalve seaduse (Wet toezicht effectenverkeer) rikkumise tõttu kuriteoteade. Seejärel alustati kriminaalmenetlust, mille jooksul kuulati X mitu korda üle.
7 13. jaanuari 2009. aasta kirjas edastas X Madalmaade maksuhaldurile teavet konto kohta, mida ta oli kuni 2004. aasta alguseni koodnime all omanud ühes Šveitsi pangas, ja konto kohta, mida ta omab alates 2004. aastast ühes Luksemburgi pangas, ning mida ta ei olnud sellele kirjale eelnevatel aastatel esitatud maksudeklaratsioonides märkinud.
8 27. juulil 2010 saatis Officier van Justitie (prokurör, Madalmaad) kriminaalmenetluse tulemused maksuhaldurile. 30. novembril 2010 teostati aastate 1998–2006 kohta maksu ümberarvutused.
9 X esitas kõnealuste maksu ümberarvutuste peale kaebuse Rechtbank te Bredale (Breda kohus, Madalmaad). Kohus leidis 12. septembri 2012. aasta otsuses, et aastaid kuni 2004 (k.a) puudutanud maksu ümberarvutused, mis teostati AWR artikli 16 lõikes 4 ümberarvutamiseks ette nähtud pikendatud tähtaja alusel, ei olnud tehtud nõutava hoolsusega 11. juuni 2009. aasta kohtuotsuse X ja Passenheim-van Schoot (C-155/08 ja C-157/08, EU:C:2009:368) tähenduses. Tuginedes ELTL artikli 64 lõikes 1 sisalduvale standstill-klauslile, otsustas see kohus siiski, et kapitali vaba liikumine ja seega sellest kohtuotsusest tulenev praktika ei kuulu maksu ümberarvutamise suhtes kohaldamisele, kuna see puudutas Šveitsi pangakontot. Nendel põhjendustel jättis kohus aastaid kuni 2003 (k.a) puudutanud maksu ümberarvutused jõusse, välja arvatud X-i ja tema abikaasa vahel tulu jagamisega seotud korrigeerimine, ja vähendas maksu ümberarvutust 2004. aasta eest Luksemburgi pangakontoga seotud maksu võrra.
10 Maksuhaldur esitas Rechtbank te Breda (Breda kohus) otsuse peale apellatsioonkaebuse Gerechtshof te ’s-Hertogenboschile (’s-Hertogenboschi apellatsioonikohus, Madalmaad) osas, milles see otsus puudutas maksu ümberarvutust 2004. aasta osas, väites, et ta näitas üles piisavat hoolsust. X esitas omalt poolt Gerechtshof te ’s-Hertogenboschile (’s-Hertogenboschi apellatsioonikohus) selle otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse osas, milles see otsus puudutas ümberarvutusi kõikide aastate osas, mida käsitleti vaidluses Rechtbank te Bredas (Breda kohus), ning vaidles selle raames vastu järeldusele, et ELTL artikli 64 lõikes 1 sisalduva standstill-klausli tõttu ei ole kapitali vaba liikumine seoses Šveitsi pangakontoga kohaldatav.
11 Gerechtshof te ’s-Hertogenbosch (’s-Hertogenboschi apellatsioonikohus) jättis maksuhalduri apellatsioonkaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Mis puudutab X-i vastuapellatsioonkaebust, siis selle jättis asjaomane kohus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles see puudutas otsuseid maksu ümberarvutamiste kohta aastate kuni 2003 (k.a) osas ja aastate 2005 ning 2006 osas, kuid leidis, et see kaebus on põhjendatud 2004. aasta maksu ümberarvutamise otsust puudutavas osas. Sellega seoses leidis kõnealune kohus, et Šveitsi pangakontoga seotud ümberarvutusele laieneb täielikult 11. juuni 2009. aasta kohtuotsusest X ja Passenheim-van Schoot (C-155/08 ja C-157/08, EU:C:2009:368) tulenev kohtupraktika. Selle sama kohtu hinnangul ei olnud ELTL artikli 64 lõige 1 põhikohtuasjas kohaldatav, kuna AWR artikli 16 lõikes 4 viidatud meede on üldine meede, mida võib kohaldada olukordades, mis ei ole seotud otseinvesteeringute, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele, mis on ELTL artikli 64 lõikes 1 sõnaselgelt nimetatud kategooriad.
12 X ja rahanduse riigisekretär esitasid Gerechtshof te ’s-Hertogenboschi (’s-Hertogenboschi apellatsioonikohus) otsuse peale kassatsioonkaebused Hoge Raad der Nederlandenile (Madalmaade kõrgeim kohus). Rahanduse riigisekretär väidab, et Gerechtshof te ’s-Hertogenbosch (’s-Hertogenboschi apellatsioonikohus) järeldas ekslikult, et ELTL artikli 64 lõige 1 ei hõlma selliseid meetmeid nagu maksu ümberarvutamine, mida kohaldati Šveitsi pangakonto tulude suhtes aastal 2004, rakendades AWR artikli 16 lõikes 4 sisalduvat maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaega.
13 Esmalt väljendab Hode Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) kahtlusi küsimuse suhtes, kas ELTL artikli 64 lõike 1 materiaalne kohaldamisala on piiritletud asjaomaste siseriiklike õigusnormide eseme või tehinguga, mida need siseriiklikud õigusnormid piiravad. Sellega seoses märgib kohus esiteks, et ELTL artikli 64 lõikes 1 sisalduv viide piirangute „kohaldamisele“ tundub olevat viimati nimetatud tõlgendust kinnitav argument. Lisaks leiab ta, et esimese tõlgendusvariandiga võiks kaasneda sellelt sättelt kasuliku mõju võtmine. Teiseks märgib kohus, et esimesena nimetatud argumendi toetuseks võiks leida argumendi 14. detsembri 1995. aasta kohtuotsusest Sanz de Lera jt (C-163/94, C-165/94 ja C-250/94, EU:C:1995:451). Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et õigusnorm, mis kehtib üldiselt müntide, pangatähtede või esitajatšekkide mis tahes ekspordi, kaasa arvatud ekspordi kohta, mis ei ole kolmandates riikides seotud otseinvesteeringute, asutamise, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite kapitaliturgudele lubamisega, ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 73c lõike 1 (nüüd ELTL artikli 64 lõige 1) kohaldamisalasse.
14 Teisena väljendab Hode Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) kahtlusi seoses küsimusega, kas ELTL artikli 64 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see viitab üksnes siseriiklikule õigusele, mis on kohaldatav finantsteenuste osutaja suhtes ja mis määrab kindlaks nende teenuste osutamise tingimused või korra. Sellega seoses märgib ta esiteks, et eelotsusetaotluse esitamise ajal pooleli olnud kohtuasjas, milles hiljem tehti 21. mai 2015. aasta kohtuotsus Wagner-Raith (C-560/13, EU:C:2015:347), toetasid eelotsusetaotluse esitanud kohus ja Euroopa Komisjon sellist tõlgendust. Teiseks leiab asjaomane kohus, et selle tõlgenduse vastu on võimalik väita, et ELTL artikli 64 lõike 1 sõnastus ei paku selleks mingit alust ja et kõnealuse sätte tegelik tähendus on seetõttu väga piiratud.
15 Kolmanda ja viimasena kahtleb Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) selles, kas AWR artikli 16 lõike 4 kohaldamine X-i Šveitsi pangas oleva konto suhtes on hõlmatud ELTL artikli 64 lõikes 1 sisalduva väljendiga „kapitali liikumise piirangud kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest seoses finantsteenuste osutamisega“. Sellega seoses märgib kohus, et kuigi 11. juuni 2009. aasta kohtuotsuse X ja Passenheim-van Schoot (C-155/08 ja C-157/08, EU:C:2009:368) valguses on väärtpaberikonto omamist võimalik kvalifitseerida finantsteenuseks, puudutab see kohtuotsus EÜ artiklite 49 ja 56 (nüüd ELTL artiklid 56 ja 63) tõlgendamist ja on kaheldav, et ELTL artikli 64 lõiget 1 tuleb tõlgendada samamoodi.
16 Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas ELTL artikli 64 lõikes 1 sätestatud õigus kohaldada piiranguid kolmandatele riikidele laieneb ka sellisele siseriiklikule piirangule nagu põhikohtuasjas käsitletav maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaeg, mida on võimalik kohaldada ka juhtumite korral, mis ei ole seotud otseinvesteeringute, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele?
2. Kas ELTL artikli 64 lõikes 1 sätestatud õigus kohaldada piiranguid kapitali liikumisele seoses finantsteenuste osutamisega puudutab ka piiranguid, mis nii nagu põhikohtuasjas käsitletav maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaeg ei kehti teenuste osutaja suhtes ega reguleeri teenuste osutamise tingimusi ja korda?
3. Kas „finantsteenuste osutamisega seotud kapitali liikumine“ ELTL artikli 64 lõike 1 tähenduses hõlmab ka sellist juhtumit nagu käesolev, kus liikmesriigi resident on avanud väljaspool liitu asuvas pangas (väärtpaberi)konto, ja kas sealjuures omab tähtsust asjaolu – ning kui see on nii, siis millises ulatuses –, et nimetatud pank teeb konto omaniku nimel tehinguid?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Sissejuhatavad märkused
17 Eelotsuse küsimused käsitlevad seda, kuidas tõlgendada ELTL artikli 64 lõiget 1, mille kohaselt ei takista ELTL artikli 63 sätted kohaldamast kolmandate riikide suhtes 31. detsembril 1993 siseriikliku või liidu õiguse järgi kehtivaid piiranguid, mis käsitlevad kapitali liikumist kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest seoses otseinvesteeringutega – kaasa arvatud investeeringud kinnisvarasse –, asutamisega, finantsteenuste osutamisega või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele.
18 Esiteks tuleb märkida, et need küsimused lähtuvad eeldusest, et põhikohtuasjas käsitletavad õigusnormid, mis näevad ette maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaja, kujutavad endast kapitali liikumise piirangut ELTL artikli 63 tähenduses.
19 Teiseks nähtub eelotsusetaotlusest, et asjaomased õigusnormid jõustusid 8. juunil 1991. Seega olid need kohaldatavad enne ELTL artikli 64 lõikes 1 ette nähtud kuupäeva 31. detsember 1993 ja järelikult vastasid need selles sättes kehtestatud ajalisele kriteeriumile.
Esimene küsimus
20 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artikli 64 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav siseriiklike õigusnormide suhtes, mis kehtestavad selles sättes viidatud kapitali liikumistele niisuguse piirangu nagu põhikohtuasjas käsitletav maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaeg, kui see piirang on kohaldatav ka olukordades, mis ei ole seotud otseinvesteeringute, asutamise, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite lubamisega turgudele.
21 Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et ELTL artikli 64 lõike 1 sõnastusest nähtub, et see säte kehtestab erandi ELTL artikli 63 lõikes 1 sisalduvast keelust, lubades „kohaldada“ kolmandate riikide suhtes 31. detsembril 1993 siseriikliku õiguse alusel kehtivaid piiranguid, mis käsitlevad kapitali liikumist seoses otseinvesteeringute, asutamise, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele. Seega ei sõltu ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldatavus mitte selliseid piiranguid sisaldavate siseriiklike õigusnormide esemest, vaid nende tagajärjest. Seda sätet kohaldatakse juhul, kui asjaomased siseriiklikud õigusnormid seavad piirangu kapitali liikumistele, mis on seotud otseinvesteeringute, asutamise, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite lubamisega turgudele. Järelikult ei takista asjaolu, et neid õigusnorme võidakse kohaldada ka muudes olukordades, ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldatavust asjaoludel, millele see viitab.
22 Teiseks kinnitab seda tõlgendust Euroopa Kohtu praktika. Nimelt tuleneb sellest praktikast, et selline kapitali liikumise piirang nagu välisriigist saadud dividendide ebasoodsam maksustamine kuulub ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldamisalasse osas, milles see puudutab osalusi, mis omandatakse eesmärgiga luua või säilitada püsivad ja otsesed majanduslikud sidemed aktsionäri ja asjaomase äriühingu vahel, võimaldades aktsionäril reaalselt osaleda äriühingu juhtimises või selle kontrollimises (kohtuotsus, 24.11.2016, SECIL, C-464/14, EU:C:2016:896, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et piirang kuulub ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldamisalasse otseinvesteeringuid puudutava kapitali liikumise piiranguna niivõrd, kui see puudutab mis tahes liiki investeeringuid, mida teevad füüsilised või juriidilised isikud ning mille eesmärk on luua või säilitada püsivad ja otsesed sidemed kapitali paigutava isiku ja ettevõtja vahel, kelle käsutusse kapital majandustegevuseks antakse (vt selle kohta kohtuotsus, 20.5.2008, Orange European Smallcap Fund, C-194/06, EU:C:2008:289, punkt 102). Neist kohtuotsustest ja eelkõige neis sisalduvatest väljenditest „osas, milles“ ja „niivõrd, kui“ nähtub, et ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldamisala ei sõltu siseriikliku piirangu konkreetsest esemest, vaid selle tagajärgedest kõnealuses sättes viidatud kapitali liikumistele.
23 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud 14. detsembri 1995. aasta kohtuotsus Sanz de Lera jt (C-163/94, C-165/94 ja C-250/94, EU:C:1995:451) seda tõlgendust kahtluse alla ei sea. Olles küll selle kohtuotsuse punktis 33 täpsustanud, et maksevahendite materiaalset eksportimist ei saa iseenesest pidada kapitali liikumiseks, tõdes Euroopa Kohus kõnealuse kohtuotsuse punktides 35 ja 36, et siseriiklikud õigusnormid, mis kehtivad üldiselt müntide, pangatähtede või esitajatšekkide mis tahes ekspordi, kaasa arvatud ekspordi suhtes, mis ei ole kolmandates riikides seotud otseinvesteeringute, asutamise, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite turgudele lubamisega, ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 73c lõike 1 (nüüd ELTL artikli 64 lõige 1) kohaldamisalasse. Samas leidis Euroopa Kohus sama kohtuotsuse punktis 37, et liikmesriikidel on õigus kontrollida asjaomaste tehingute või ülekannete laadi ja tegelikku toimumist, veendumaks, et selliseid ülekandeid ei kasutata just EÜ asutamislepingu artikli 73c lõikes 1 lubatud piirangute esemeks oleva kapitali liikumiseks. 14. detsembri 1995. aasta kohtuotsusest Sanz de Lera jt (C-163/94, C-165/94 ja C-250/94, EU:C:1995:451) tuleneb, et liikmesriigid võivad tugineda ELTL artikli 64 lõikele 1, kui siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse selles sättes viidatud kapitali liikumiste suhtes.
24 Kolmandaks tuleb märkida, et tõlgendus, vastavalt millele on ELTL artikli 64 lõige 1 kohaldatav üksnes olukorras, kus asjaomased siseriiklikud õigusnormid käsitlevad eranditult selles sättes viidatud kapitali liikumisi, on mainitud sätte kasuliku mõjuga vastuolus. Nimelt, nii nagu Madalmaade valitsus on Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades välja toonud, oleks sellise tõlgenduse tagajärjel olnud kõik liikmesriigid sunnitud ELTL artikli 64 lõikes 1 viidatud piirangute kohaldamiseks loa saamiseks vaatama oma siseriiklikud õigusnormid üle enne tähtaega 1. jaanuari 1994, et kohandada need täpselt selle sätte ulatusega.
25 Seega tuleb esimesele küsimusele vastata, et ELTL artikli 64 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav siseriiklike õigusnormide suhtes, mis kehtestavad selles sättes viidatud kapitali liikumistele sellise piirangu nagu põhikohtuasjas käsitletav maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaeg, isegi kui see piirang on kohaldatav ka olukordades, mis ei ole seotud otseinvesteeringute, asutamise, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite lubamisega turgudele.
Kolmas küsimus
26 Kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida enne teist küsimust, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas mõiste „kapitali liikumine seoses finantsteenuste osutamisega“ ELTL artikli 64 lõike 1 tähenduses hõlmab olukorda, kus liikmesriigi resident avab väljaspool liitu asuvas pangas väärtpaberikonto, nagu tehti põhikohtuasjas.
27 Siinkohal tuleb esiteks märkida, et kuna EL toimimise lepingus ei ole mõistet „kapitali liikumine“ määratletud, on Euroopa Kohus direktiivi 88/361 I lisas olevale nomenklatuurile omistanud soovitusliku tähenduse, arvestades asjaolu, et lisa sissejuhatuse kohaselt ei ole selles sisalduv loetelu ammendav (kohtuotsus, 21.5.2015, Wagner-Raith, C-560/13, EU:C:2015:347, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Nagu aga komisjon Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades märkis, on selle lisa VI jaos nimetatud „[f]inantseerimisasutuste jooksvate kontode ja hoiukontodega seotud tehingud“, mis hõlmavad muu hulgas „[r]esidentide tehingu[i]d välisfinantseerimisasutustega“. Pangas sellise väärtpaberikonto avamine, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on seega hõlmatud mõistega „kapitali liikumine“.
28 Teiseks leidis Euroopa Kohus, et selleks, et siseriiklik meede saaks kuuluda ELTL artikli 64 lõikes 1 sätestatud erandi alla, peab see puudutama kapitali liikumist, mis on piisavalt lähedalt seotud finantsteenuste osutamisega, mis nõuab, et kapitali liikumise ja finantsteenuste osutamise vahel esineks põhjuslik seos (vt selle kohta kohtuotsus, 21.5.2015, Wagner-Raith, C-560/13, EU:C:2015:347, punktid 43 ja 44).
29 Siinkohal tuleb märkida, et kapitali liikumine, mis tekib seoses pangas väärtpaberikonto avamisega, hõlmab finantsteenuste osutamist. Nimelt esiteks on selge, et kõnealune pank osutab selle konto omanikule kõnealuse konto haldamise teenuseid, mis tuleb kvalifitseerida finantsteenuste osutamiseks.
30 Teiseks esineb asjaomase kapitali liikumise ja finantsteenuste vahel põhjuslik seos, kuna omanik paigutab oma kapitali väärtpaberikontole seetõttu, et ta saab pangalt selle eest vastu haldamisteenuseid. Järelikult on sellises olukorras nagu põhikohtuasjas käsitletav olukord kapitali liikumine ja finantsteenuste osutamine piisavalt lähedalt seotud.
31 Järelikult tuleb kolmandale küsimusele vastata, et mõiste „kapitali liikumine seoses finantsteenuste osutamisega“ ELTL artikli 64 lõike 1 tähenduses hõlmab olukorda, kus liikmesriigi resident avab väljaspool liitu asuvas pangas väärtpaberikonto, nagu tehti põhikohtuasjas.
Teine küsimus
32 Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ELTL artikli 4 lõikes 1 kehtestatud liikmesriikide õigus kohaldada piiranguid kapitali liikumisele seoses finantsteenuste osutamisega kehtib ka selliste piirangute suhtes nagu põhikohtuasjas käsitletav maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaeg, mis ei puuduta ei teenuste osutajat ega teenuste osutamise tingimusi ja korda.
33 Siinkohal tuleb märkida, ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldamiseks määrava tähtsusega kriteerium puudutab põhjuslikku seost kapitali liikumise ja finantsteenuste osutamise vahel, mitte aga vaidlusaluse siseriikliku meetme isikulist kohaldamisala või selle seost pigem niisuguste teenuste osutajaga kui nende saajaga. Nimelt on selle sätte kohaldamisala määratletud viitega kapitali liikumise liikidele, mille suhtes võib kehtestada piiranguid (kohtuotsus, 21.5.2015, Wagner-Raith, C-560/13, EU:C:2015:347, punkt 39).
34 Järelikult ei takista asjaolu, et siseriiklik meede puudutab esmalt investorit, mitte finantsteenuse osutajat, selle meetme kuulumist ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldamisalasse (kohtuotsus, 21.5.2015, Wagner-Raith, C-560/13, EU:C:2015:347, punkt 40). Samuti ei takista selle meetme kuulumist mainitud sätte kohaldamisalasse asjaolu, et siseriiklikul meetmel puudub seos finantsteenuse osutamise tingimuste ja korraga.
35 Järelikult tuleb teisele küsimusele vastata, et ELTL artikli 64 lõikes 1 kehtestatud liikmesriikide õigus kohaldada piiranguid kapitali liikumisele seoses finantsteenuste osutamisega kehtib ka selliste piirangute suhtes nagu põhikohtuasjas käsitletav maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaeg, mis ei puuduta ei teenuste osutajat ega teenuste osutamise tingimusi ja korda.
Kohtukulud
36 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:
1. ELTL artikli 64 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav siseriiklike õigusnormide suhtes, mis kehtestavad selles sättes viidatud kapitali liikumistele sellise piirangu nagu põhikohtuasjas käsitletav maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaeg, isegi kui see piirang on kohaldatav ka olukordades, mis ei ole seotud otseinvesteeringute, asutamise, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite lubamisega turgudele.
2. Mõiste „kapitali liikumine seoses finantsteenuste osutamisega“ ELTL artikli 64 lõike 1 tähenduses hõlmab olukorda, kus liikmesriigi resident avab väljaspool liitu asuvas pangas väärtpaberikonto, nagu tehti põhikohtuasjas.
3. ELTL artikli 64 lõikes 1 kehtestatud liikmesriikide õigus kohaldada piiranguid kapitali liikumisele seoses finantsteenuste osutamisega kehtib ka selliste piirangute suhtes nagu põhikohtuasjas käsitletav maksu ümberarvutamise pikendatud tähtaeg, mis ei puuduta ei teenuste osutajat ega teenuste osutamise tingimusi ja korda.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hollandi.