Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

10.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 165/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovakkia) 10. veebruaril 2016 – Peter Puškár ja teised menetluse pooled

(Kohtuasi C-73/16)

(2016/C 165/07)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Najvyšší súd Slovenskej republiky

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Peter Puškár

Vastustajad: Finančné riaditeľstvo Slovenskej republiky, Kriminálny úrad finančnej správy

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 1 – mille kohaselt igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi (sh õigust eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (1) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artiklis 1 jj) või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis seab õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ehk halduskohtusse kaebuse esitamise eeltingimuseks, et hageja oma õiguste ja vabaduste kaitseks enne kohtusse kaebuse esitamist ammendaks talle lex specialis’e sätetes, nagu Slovaki vaidemenetluse seadus, antud menetluse?

2.

Kas harta artiklis 7 ette õigust nähtud era- ja pereelu, kodu ja sõnumite puutumatusele ning harta artiklis 8 ette nähtud õigust isikuandmete kaitsele on juhul, kui õigust isikuandmete kaitsele on väidetavalt rikutud seoses liidu õiguses ja peamiselt direktiivis 95/46/EÜ ette nähtud tingimustega, sealhulgas:

—

liikmesriikide kohustusega tagada õigus eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel (artikli [1] lõige 1);

—

liikmesriikide õigusega töödelda isikuandmeid, kui see on vajalik avalike huvidega seotud ülesande täitmiseks (artikli 7 punkt e) või vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks,

—

ning arvestades liikmesriigi erandlikku täitevpädevust [piirata kohustuste ja õiguste ulatust] (artikli 13 lõike 1 punktid e ja f), kui sellised piirangud on vajalikud, et kindlustada liikmesriigi või Euroopa Liidu olulised majanduslikud või rahanduslikud huvid, sealhulgas raha-, eelarve- ja maksuküsimustes,

tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriik ei või ilma huvitatud isiku nõusolekuta täita isikuandmete registreid maksuhalduse eesmärgil ehk teisisõnu, kas isikuandmete kogumine, mida viib läbi haldusorgan maksupettustega võitlemiseks, on iseenesest riskantne?

3.

Kas liikmesriigi haldusorgani registrit – mis sisaldab [kaebaja] isikuandmeid ning mille kättesaamatus on tagatud vajalike tehniliste ja organisatsiooniliste meetmetega, kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku levitamise või juurdepääsu eest eespool viidatud direktiivi 95/46/EÜ artikli 17 lõike 1 tähenduses –, mille [kaebaja] on saanud enda valdusesse ilma liikmesriigi maksuameti seadusliku nõusolekuta, võib pidada ebaseaduslikuks tõendiks, mille liikmesriigi kohus peab kooskõlas liidu õigusest tuleneva nõudega õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus, tunnistama vastuvõetamatuks?

4.

Kas eespool nimetatud õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele ja õiglasele kohtulikule arutamisele (täpsemalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47) on kooskõlas selline liikmesriigi kohtu toimimisviis, et kui konkreetsete faktiliste asjaolude kohta on olemas Euroopa Liidu Inimõiguste Kohtu praktika, mis erineb Euroopa Liidu Kohtu antud vastusest, siis liikmesriigi kohus peab Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel esimuslikuks Euroopa Liidu Kohtu õiguslikku seisukohta?

(1)  EÜT L 281, lk 31.