Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

18.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 437/19


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 28. septembril 2017 – Sofina SA, Rebelco SA, Sidro SA versus Ministre de l’Action et des Comptes publics

(Kohtuasi C-575/17)

(2017/C 437/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Sofina SA, Rebelco SA, Sidro SA

Vastustaja: Ministre de l’Action et des Comptes publics

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 56 ja 58, nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 63 ja 65, tuleb tõlgendada nii, et likviidsuse halvemus, mis on tingitud sellest, et mitteresidentidest kahjumlikele äriühingutele makstavate dividendide suhtes kohaldatakse maksude kinnipidamist, samas kui residentidest kahjumlike äriühingute dividende maksustatakse alles sellel majandusaastal, millal nad saavad – kui see juhtub – uuesti kasumlikuks, on iseenesest kapitali vaba liikumise piirangule iseloomulik erinev kohtlemine?

2.

Kas eelmises küsimuses nimetatud võimalikku kapitali vaba liikumise piirangut võib Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitest 56 ja 58, nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 63 ja 65, tulenevate nõuete seisukohast pidada põhjendatuks vajadusega tagada maksu sissenõudmise tõhusus [lk 12], sest mitteresidentidest äriühingud ei ole Prantsuse maksuhalduri kontrolli all, või veel vajadusega säilitada maksustamispädevuse jaotus liikmesriikide vahel?

3.

Juhul kui vaidlusalune maksude kinnipidamine võib põhimõtteliselt olla kapitali vaba liikumise seisukohast lubatav:

kas nende sätetega on vastuolus maksude kinnipidamine dividendidelt, mida maksab residendist äriühing mitteresidendist teise liikmesriigi kahjumlikule äriühingule, kui viimane lõpetab tegevuse ilma uuesti kasumlikuks saamata, samas kui samas olukorras oleva residendist äriühingu puhul neid dividende tegelikult ei maksustata?

kas neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et kui maksustamiseeskirjades käsitletakse dividende erinevalt selle järgi, kas neid makstakse residentidele või mitteresidentidele, tuleb võrrelda nende kummagi tegelikku maksukoormust nende dividendide puhul, isegi kui kapitali vaba liikumise piirangut, mis tuleneb sellest, et nendes eeskirjades on dividendide saamise kui sellisega otseselt seotud kulude mahaarvamise võimalus välistatud ainult mitteresidentidel, võiks pidada põhjendatuks residentide maksustamisel üldises korras hilisemal majandusaastal ja mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt maksu kinnipidamisel kohaldatava maksumäära vahega, kui see vahe kompenseerib tasutava maksusumma seisukohast maksubaasi erinevuse?