BG
ES
CS
DA
DE
ET
EL
FR
HR
IT
LV
LT
HU
MT
NL
PL
PT
RO
SK
SL
FI
SVInfo
- Referral date: 04-12-2017
- Show case reference
- Ruling date: 22-11-2018
- AG: Campos Sánchez-Bordona
References in this case
Highlight in text
GoEsialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
22. november 2018(*)
Eelotsusetaotlus – Kapitali vaba liikumine – Piirangud – Maksuõigusnormid – Pärandimaks – Jätkusuutlikult majandatav mets – Maksuvabastus – Metsamaa kaitse
Kohtuasjas C-679/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel hof van beroep te Antwerpeni (Antwerpeni apellatsioonikohus, Belgia) 21. novembri 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 4. detsembril 2017, menetluses
Vlaams Gewest, esindaja: Vlaamse regering, keda esindab Vlaamse Minister van Begroting, Financiën en Energie,
Vlaams Gewest, esindaja: Vlaamse regering, keda esindab Vlaamse Minister van Omgeving, Natuur en Landbouw,
versus
Johannes Huijbrechts,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: asepresident R. Silva de Lapuerta esimese koja presidendi ülesannetes, kohtunikud J.-C. Bonichot (ettekandja), A. Arabadjiev, C. G. Fernlund ja S. Rodin,
kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– J. Huijbrechts, esindajad: advocaat A. Visschers ja advocaat P. Heeren,
– Belgia valitsus, esindajad: P. Cottin, J.-C. Halleux ja C. Pochet, keda abistas advocaat G. Van Calster,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja W. Roels,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artikli 63 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Vlaamse Gewesti (Flaami piirkond, Belgia), keda esindab Vlaamse regering (Flandria valitsus, Belgia) Vlaamse Minister van Begroting, Financiën en Energie (Flandria majandus-, rahandus- ja energiaminister) isikus ja Vlaamse Minister van Omgeving, Natuur en Landbouw (Flandria keskkonna-, loodus- ja põllumajandusminister) isikus, ning Johannes Huijbrechts’i vahelises kohtuvaidluses pärandimaksuvabastuse üle, mida viimane soovib kasutada Madalmaades asuvate metsade osas.
Õiguslik raamistik
3 Flandria pärandimaksuseadustiku (Vlaams wetboek der successierechten) artikkel 15 näeb ette, et pärandimaks määratakse kogu pärandajale kuulunud vara maksustatava väärtuse alusel pärast kohustuste mahaarvamist, olenemata vara asukohast.
4 Pärandimaksuseadustiku artikkel 55quater, hiljem Flandria maksuseadustiku (Vlaamse Codex Fiscaliteit) artikkel 2.7.6.0.3, näeb ette, et kinnistud, mida Belgia õigusaktide kohaselt loetakse „metsakinnistuteks“, on pärandimaksust vabastatud, kui nende kohta on koostatud jätkusuutliku majandamise kava, mis vastab Flandria õigusaktidega kehtestatud kriteeriumidele ja on Flandria metsaameti poolt heaks kiidetud.
5 Põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis oli 13. juuni 1990. aasta metsadekreedi (Bosdecreet) artiklis 13bis sätestatud:
„Pärandimaksu, mis oleks kuulunud tasumisele Flandria maksuseadustiku artikli 2.7.6.0.3 alusel maksuvabalt summalt, käsitatakse toetuse andmisena. Toetus loetakse antuks 30 aasta jooksul 1/30 suuruses osas igal aastal alates sellise pärandi avanemisest, millele kohaldatakse maksuvabastust.
Toetus loetakse antuks järgmistel tingimustel, mis peavad olema täidetud esimeses lõigus sätestatud 30aastase tähtaja jooksul:
1) kinnisasi peab olema pidevalt metsastatud vastavalt käesoleva dekreedi artiklile 3;
2) kinnisasi peab pidevalt vastama Flandria maksuseadustiku artikli 2.7.6.0.3 teises lõigus sätestatud tingimustele;
3) tegelik majandamine peab olema kooskõlas kinnitatud majandamiskavaga.
Kui need tingimused ei ole täidetud, on metsa omanik või kasutusvaldaja kohustatud toetuse tagasi maksma ülejäänud ajavahemiku eest, mille kohta toetus loeti antuks […]“.
6 Metsadekreedi artikli 41 teine lõik näeb ette, et Flandria valitsus kehtestab „jätkusuutliku metsamajanduse kriteeriumid“ ja määrab vastavalt sama dekreedi artikli 7 sätetele kindlaks „nende kriteeriumide alusel majandatavad metsad“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
7 Belgia resident Oyen määras 24. mai 2012. aasta testamendiga Madalmaade residendi J. Huijbrechtsi kvootannaku saajaks omandiõiguse osas Klein Zundertis (Madalmaad) asuvale maavaldusele „Klein Zundertse Heide“. Selle ligikaudu 156 ha suuruse maavalduse koosseisus on metsaga kaetud ala, mille suhtes kehtivad Madalmaade looduspärandiseadus ja jätkusuutliku majandamise nõuded vastavalt Madalmaade ametiasutuste poolt sel otstarbel koostatud kavale.
8 Kui Oyen 1. aprillil 2013 suri, nõustus J. Huijbrechts annaku vastu võtma ning vaidlust ei ole selles, et pärimisasjale kohaldatakse Belgia õigust.
9 J. Huijbrechts taotles Belgia ametiasutuselt asjaomasele maavaldusele pärandimaksuvabastuse kohaldamist pärandimaksuseadustiku artikli 55quater alusel, mille kohaselt on pärandimaksust vabastatud „metsad“, mille kohta on koostatud jätkusuutliku majandamise kava, mis on Flandria metsaameti poolt heaks kiidetud.
10 Taotlus jäeti rahuldamata põhjendusel, et kõnealune kinnisasi asub teises liikmesriigis, mitte Belgia Kuningriigis.
11 J. Huijbrechts esitas taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale rechtbank van eerste aanleg van Antwerpenile (Antwerpeni esimese astme kohus, Belgia) kaebuse, milles ta väitis, et pärandimaksuseadustiku artikkel 55quater ei ole kooskõlas kapitali vaba liikumisega, kuna seda artiklit ei kohaldata jätkusuutlikult majandava metsa suhtes, kui see asub mõnes teises liikmesriigis peale Belgia Kuningriigi.
12 Nimetatud kohus rahuldas kaebuse, olles tuvastanud, et esiteks oli kõnealuse maavalduse kohta koostatud jätkusuutliku majandamise kava, mis on Belgia õiguse kohaselt nõutav pärandimaksuseadustiku artiklis 55quater ette nähtud maksuvabastuse saamiseks, ja teiseks, et J. Huijbrechts on esitanud tõendi, mis vastab selle sättega seatud nõuetele. See kohus leidis, et erinev maksustamine teistes liikmesriikides peale Belgia Kuningriigi asuva metsa osas kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut ja piirang ei ole põhjendatud, kuna jätkusuutliku metsamajandamise kriteeriumidest kinnipidamise kontrollimiseks oleks võinud taotleda Madalmaade ametiasutuste abi.
13 Belgia ametiasutused esitasid selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse hof van beroep te Antwerpenile (Antwerpeni apellatsioonikohus, Belgia), kes otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas tegemist on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 63 kohase kapitali vaba liikumise õiguse rikkumisega, kui [isikut], kes pärib välisriigis asuva ja jätkusuutlikul viisil majandatava metsakinnistu, ei vabastata pärandimaksust [pärandimaksuseadustiku] artikli 55quater alusel, samal ajal kui [isik], kes pärib Belgias asuva ja jätkusuutlikul viisil majandatava metsakinnistu, on pärandimaksust [pärandimaksuseadustiku] artikli 55quater alusel vabastatud?
2. Kas Flandria metsasuse tagamise huvi [pärandimaksuseadustiku] artikli 55quater tähenduses kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, millega on põhjendatud kord, mis näeb pärandimaksust vabastamise ette üksnes Flandrias asuvate ja jätkusuutlikul viisil majandavate metsakinnistute puhul?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
14 Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi selline regulatsioon nagu põhikohtuasjas, millega antakse pärimise teel saadud metsakinnistutele maksusoodustus tingimusel, et neid majandatakse jätkusuutlikult riigisiseses õiguses määratletud viisil, kuid soodustuse andmine on piiratud liikmesriigi territooriumil asuvate kinnistutega.
15 ELTL artikli 63 lõike 1 kohaselt on keelatud kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.
16 Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et pärimise maksustamine kuulub EL toimimise lepingu kapitali liikumist käsitlevate sätete kohaldamisalasse, välja arvatud juhtudel, kus selle olulised asjaolud jäävad ühe liikmesriigi piiridesse (17. jaanuari 2008. aasta kohtuotsus Jäger, C-256/06, EU:C:2008:20, punkt 25, ja 27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punkt 27).
17 Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et põhikohtuasjas tegi Belgia resident annaku Madalmaade residendist maksumaksja kasuks ja see puudutab metsaga kaetud maavaldust, mis asub viimasena nimetatud liikmesriigi territooriumil.
18 Selline olukord kuulub ELTL artikli 63 lõike 1 kohaldamisalasse.
19 Väljakujunenud kohtupraktikast pärandimaksu valdkonnas ilmneb, et asjaolu, et maksusoodustuste andmine on seatud sõltuvusse tingimusest, et üleminev vara peab asuma riigi territooriumil, kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut, mis on ELTL artikli 63 lõike 1 alusel üldjuhul keelatud (17. jaanuari 2008. aasta kohtuotsus Jäger, C-256/06, EU:C:2008:20, punkt 35, ja 18. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Q, C-133/13, EU:C:2014:2460, punkt 20).
20 Lisaks on oluline märkida, et vastavalt ELTL artikli 65 lõike 1 punktile a „ei mõjuta artikli 63 sätted liikmesriikide õigust […] kohaldada oma maksuseaduste vastavaid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid […] nende kapitali investeerimise koha põhjal“. ELTL artikli 65 lõige 3 näeb aga ette, et lõikes 1 märgitud meetmed ja kord ei tohi kujutada endast „suvalise diskrimineerimise vahendit ega varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele artikli 63 tähenduses“.
21 Seega tuleb vahet teha ELTL artikli 65 lõike 1 punkti a alusel lubatud ebavõrdsel kohtlemisel ja sama artikli lõike 3 kohaselt keelatud suvalisel diskrimineerimisel. Kohtupraktikast nähtub, et selleks, et liikmesriigi niisuguseid maksusätted nagu põhikohtuasjas, mis pärandimaksu arvutamisel eristavad teises liikmesriigis ja Belgia Kuningriigi teatava piirkonna territooriumil asuvat vara, oleksid kooskõlas kapitali vaba liikumist käsitlevate aluslepingu sätetega, peab erinev kohtlemine puudutama olukordi, mis ei ole objektiivselt sarnased, või peab see olema põhjendatud ülekaaluka üldise huvi tõttu (17. jaanuari 2008. aasta kohtuotsus Jäger, C-256/06, EU:C:2008:20, punkt 42) ja see ei tohi minna kaugemale, kui on vajalik asjaomase meetme eesmärgi saavutamiseks (14. septembri 2006. aasta kohtuotsus Centro di Musicologia Walter Stauffer, C-386/04, EU:C:2006:568, punkt 32; 17. jaanuari 2008. aasta kohtuotsus Jäger, C-256/06, EU:C:2008:20, punkt 41, ja 27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punkt 41).
22 Seda, kas erinev kohtlemine puudutab olukordi, mis ei ole objektiivselt sarnased, tuleb hinnata põhikohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide eesmärgist ja sisust lähtuvalt (18. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Q, C-133/13, EU:C:2014:2460, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
23 Käesoleval juhul nähtub pärandimaksuseadustiku artikli 55quater, hiljem Flandria maksuseadustiku artikli 2.7.6.0.3, sõnastusest ja eelotsusetaotlusest sõnaselgelt, et selle sättega ette nähtud maksuvabastus teenib keskkonnakaitse eesmärki, nimelt Belgia Kuningriigi Flaami piirkonna territooriumil asuva metsa ja metsamaa jätkusuutliku majandamise eesmärki.
24 Belgia valitsuse sõnul on maksuvabastuse eesmärk ühtlasi vältida metsade killustamist, mis võib tuleneda müükidest pärandimaksu tasumise otstarbel.
25 Selline keskkonnakaitse eesmärk, mis seisneb metsa ja metsamaa jätkusuutlikus majandamises, ei saa põhimõtteliselt olla piiratud üksnes liikmesriigi ühe piirkonna territooriumi või ühe liikmesriigi territooriumiga, kuna metsaga kaetud ala võib moodustada ühtse massiivi või terviku, isegi kui see ala laiub mitme liikmesriigi territooriumil ja on õiguslikust või halduse seisukohast nende jurisdiktsiooni all.
26 Metsamaa ja metsa tõhus kaitse ja jätkusuutlik majandamine on üldjuhul mitmeid riike hõlmav keskkonnaprobleem, millega kaasneb liikmesriikide ühine vastutus (vt analoogia alusel 12. juuli 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria, C-507/04, EU:C:2007:427, punkt 87, ja 26. jaanuari 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola, C-192/11, ei avaldata, EU:C:2012:44, punkt 23).
27 Sellega seoses on ühe ja sama metsamaa või metsa külgnevate osade eristamine olenevalt sellest, kas need asuvad Belgia Kuningriigi Flaami piirkonna territooriumil või Madalmaade Kuningriigi territooriumil, kunstlik ega vasta ühelegi objektiivsele erinevusele.
28 Seega põhikohtuasjas vaidlusaluse maksuvabastuse seisukohast on maksumaksja, kes saab pärimise teel metsa või metsamaad, mis asub Belgia Kuningriigi Flaami piirkonnaga külgneva liikmesriigi territooriumil ja mille kohta ta suudab tõendada, et neid majandatakse jätkusuutlikult kooskõlas selliste nõuetega, nagu on seatud pärandimaksuseadustiku artikliga 55quater, hiljem Flandria maksuseadustiku artikliga 2.7.6.0.3, sarnases olukorras maksumaksjaga, kes saab pärimise teel metsa või metsamaad, mille kohta on koostatud selle sättega kooskõlas olev jätkusuutliku majandamise kava ja mis asub nimetatud piirkonna territooriumil (vt analoogia alusel 14. septembri 2006. aasta kohtuotsus Centro di Musicologia Walter Stauffer, C-386/04, EU:C:2006:568, punkt 40, ja 27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punktid 48–50).
29 Siit järeldub, et selliselt tuvastatud erinev maksustamine tekitab kapitali liikumise piirangu ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses.
30 Selline piirang võib siiski olla lubatav, kui see on ülekaaluka üldise huvi tõttu põhjendatud ja järgib proportsionaalsuse põhimõtet, see tähendab, et piirang peab olema sellega taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik (27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punkt 52).
31 Belgia valitsus väidab selles osas, et maksuvabastuse piiritlemine Flaami piirkonnas asuvate metsadega on põhjendatud keskkonnakaitseliste kaalutlustega, eelkõige metsa ja looduskeskkonna jätkusuutliku majandamise vajadusega Belgia Kuningriigi Flaami piirkonnas, kus metsamassiiv on eelkõige asustustiheduse, tööstuse arendamise ja kvaliteetse haritava maa olemasolu tõttu tugeva surve all.
32 Lisaks tuleb märkida, et keskkonnakaitse on üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke (11. detsembri 2008. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria, C-524/07, ei avaldata, EU:C:2008:717, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Käesoleval juhul sõltub pärandimaksuseadustiku artikliga 55quater, hiljem Flandria maksuseadustiku artikliga 2.7.6.0.3, ette nähtud maksuvabastuse andmine ja säilitamine tegelikult keskkonnakaitse nõuetest kinnipidamisest 30 aasta pikkusel ajavahemikul.
34 Tuleb aga nentida, et kuna maksuvabastuse saamine sõltub ühtlasi tingimusest, et pärimise teel üleantav metsamaa või mets asuks Belgia Kuningriigi Flaami piirkonna territooriumil, siis ei ole meede sellega taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv, kuna sellise kahe liikmesriigi külgnevatel territooriumidel asuva metsaga kaetud ala jätkusuutlik majandamine, nagu on arutusel põhikohtuasjas, on mitmeid riike hõlmav keskkonnaprobleem, mida ei saa pidada neist kahest ainult ühe liikmesriigi territooriumil või selle osal esinevaks asjaoluks.
35 Belgia valitsus väidab veel, et maksuvabastuse piiritlemine Flaami piirkonnas asuvate metsadega on põhjendatud, kuna teistes liikmesriikides peale Belgia Kuningriigi on raske kontrollida, kas metsad tegelikult vastavad riigisiseste õigusaktidega seatud nõuetele, mis lubavad maksuvabastust anda ja säilitada, ja on võimatu tagada kontrolli selle üle, kas neid nõudeid on tegelikult täidetud 30 aasta jooksul, nagu näevad ette need õigusaktid.
36 Vastab tõele, et vajadus tagada tõhus maksukontroll on selline üldisest huvist tulenev ülekaalukas põhjus, millest tulenevalt võib aluslepinguga tagatud liikumisvabaduste teostamise piirang olla põhjendatud. Kuid samas peab piirav meede järgima proportsionaalsuse põhimõtet, see tähendab meede peab olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punkt 52).
37 Sellega seoses nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et maksusoodustuse saamiseks nõutavatele tingimustele vastavuse kindlakstegemisel ilmnevate praktiliste raskustega ei saa põhjendada otsest keeldumist soodustuse andmisest. Liikmesriigi pädevad maksuasutused võivad nimelt paluda maksukohustuslasel esitada asjakohaseid dokumente, mille alusel nad saavad kontrollida, kas teise liikmesriigi territooriumil asuva metsa jätkusuutliku majandamise nõudeid on täidetud, et hinnata, kas asjaomase maksuvabastuse kohaldamise tingimused on täidetud (vt eelkõige analoogia alusel 14. septembri 2006. aasta kohtuotsus Centro di Musicologia Walter Stauffer, C-386/04, EU:C:2006:568, punkt 48; 25. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus Geurts ja Vogten, C-464/05, EU:C:2007:631, punkt 28; 17. jaanuari 2008. aasta kohtuotsus Jäger, C-256/06, EU:C:2008:20, punktid 54 ja 55, ning 27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punktid 53–55).
38 Seega ei saa tõhusa maksukontrolli vajadusega põhjendada liikmesriigi selliseid õigusnorme nagu põhikohtuasjas, mis ei luba maksumaksjal üldse esitada tõendeid, mis näitavad, et pärimise teel saadud metsa kohta on koostatud jätkusuutliku majandamise kava, mis on kooskõlas metsa asukohaliikmesriigi õigusaktidega ja vastab samasugustele nõuetele, nagu on sätestatud pärandimaksuseadustiku artikliga 55quater (vt selle kohta 10. märtsi 2005. aasta kohtuotsus Laboratoires Fournier, C-39/04, EU:C:2005:161, punkt 25; 14. septembri 2006. aasta kohtuotsus Centro di Musicologia Walter Stauffer, C-386/04, EU:C:2006:568, punkt 48, ja 27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punkt 60).
39 Mis puutub Belgia valitsuse väitesse, et mõnes teises liikmesriigis peale Belgia Kuningriigi on võimatu kontrollida sellise kava järgimist 30 aasta jooksul, nagu nõuab põhikohtuasjas asjasse puutuv regulatsioon Flaami piirkonna territooriumil asuva metsa puhul, siis eeltoodust selgub siiski, et sellele argumendile ei saa edukalt tugineda in abstracto ja et selleks peaksid maksustava liikmesriigi maksuasutused tõendama, et neil ei ole tegelikult selle ajavahemiku kestel võimalik hankida nõutavaid andmeid metsa asukohaliikmesriigi pädevatelt asutustelt.
40 Juhul kui metsa asukohaliikmesriik annab samalaadse maksusoodustuse nagu põhikohtuasjas, mille suhtes kehtivad samaväärsed tingimused ja eelkõige majandamiskava, mis sarnaneb Belgia õigusnormides ette nähtud kavaga, ei võimalda miski juba algselt välistada, et maksustav liikmesriik võiks liidu õigusega kehtestatud vastastikuse abi raames saada vajalikke andmeid, mille alusel kontrollida, kas nende õigusnormidega ette nähtud maksusoodustuse andmise ja säilitamise tingimused on täidetud (vt selle kohta eelkõige 27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punkt 68).
41 Igal juhul ei takista miski asjaomasel maksuametil keelduda põhikohtuasjas arutusel oleva maksusoodustuse andmisest, kui tõendeid, mida ta peab vajalikuks maksu õigeks määramiseks, ei esitata (vt selle kohta eelkõige 27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).
42 Seoses küsimusega – mille esitas Belgia valitsus oma kirjalikes seisukohtades –, kas see analüüs kehtib ka kolmanda riigi territooriumil asuva metsa suhtes, on oluline täpsustada, et vastus sellele küsimusele ei ole vajalik mitte ainult vaidluse lahendamiseks põhikohtuasjas, vaid liikmesriik võib ka õiguspäraselt igal juhul keelduda maksusoodustuse andmisest, kui nimelt põhjusel, et kolmandal riigil ei ole lepingulist kohustust teavet edastada, osutub võimatuks temalt vajalikku teavet saada (18. detsembri 2007. aasta kohtuotsus A, C-101/05, EU:C:2007:804, punkt 63, ja 27. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Persche, C-318/07, EU:C:2009:33, punkt 70).
43 Kõike eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi selline regulatsioon nagu põhikohtuasjas, millega antakse pärimise teel saadud metsakinnistutele maksusoodustus tingimusel, et neid majandatakse jätkusuutlikult riigisiseses õiguses määratletud viisil, kuid soodustuse andmine on piiratud liikmesriigi territooriumil asuvate kinnistutega.
Kohtukulud
44 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi selline regulatsioon nagu põhikohtuasjas, millega antakse pärimise teel saadud metsakinnistutele maksusoodustus tingimusel, et neid majandatakse jätkusuutlikult riigisiseses õiguses määratletud viisil, kuid soodustuse andmine on piiratud liikmesriigi territooriumil asuvate kinnistutega.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hollandi.