Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)
18. jaanuar 2024(*)
Eelotsusetaotlus – Ühine käibemaksusüsteem – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikli 30 esimene lõik – Artikkel 60 – Artikli 71 lõige 1 – Maksustatavate tehingute koht – Kaubad, mis tollieeskirju rikkudes toodi Euroopa Liidu tolliterritooriumile esimeses liikmesriigis ja veeti seejärel teise liikmesriiki – Impordikäibemaksu tekkimise koht – Riigisisene õigusnorm, mis viitab liidu tollieeskirjadele
Kohtuasjas C-791/22,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Finanzgericht Hamburgi (Hamburgi maksukohus, Saksamaa) 6. detsembri 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 28. detsembril 2022, menetluses
G. A.
versus
Hauptzollamt Braunschweig,
EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja president O. Spineanu-Matei (ettekandja), kohtunikud J.-C. Bonichot ja L. S. Rossi,
kohtujurist: T. Ćapeta,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– G. A., esindaja: Rechtsanwalt A. Fetzer,
– Euroopa Komisjon, esindajad: F. Behre, J. Jokubauskaitė ja M. Salyková,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada asi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1), artiklite 30 ja 60 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud G. A. ja Hauptzollamt Braunschweigi (Braunschweigi kesktollibüroo, Saksamaa) vahelises kohtuvaidluses sigarettide ebaseadusliku Euroopa Liitu importimise käibemaksuga maksustamise üle.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Direktiiv 2006/112
3 Direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkti d kohaselt maksustatakse käibemaksuga muu hulgas järgmisi tehinguid:
„[…]
d) kaupade import.“
4 Direktiivi artikli 30 esimeses lõigus on sätestatud:
„„Kaupade import“ on selliste kaupade [Euroopa Liitu] toomine, mis ei ole vabas ringluses vastavalt [ELTL] artiklile [29].“
5 Direktiivi V jaotise „Maksustatavate tehingute koht“ 4. peatüki „Kaupade impordi koht“ artiklis 60 on ette nähtud:
„Kaupade impordi kohaks on liikmesriik, mille territooriumil kaubad [liitu] toomise ajal asuvad.“
6 Direktiivi VI jaotise „Maksustatav teokoosseis ja käibemaksu sissenõutavus“ 4. peatüki „Kauba import“ artikkel 70 on sõnastatud järgmiselt:
„Maksustatav teokoosseis tekib ja käibemaks muutub sissenõutavaks kaupade impordi hetkel.“
7 Direktiivis 2006/112 on samasse, 4. peatükki kuuluvas artiklis 71 sätestatud:
„1. Kui kaubad suunatakse [liitu] toomisel ühele artiklites 156, 276 või 277 nimetatud protseduuridest või ühte nendes artiklites nimetatud olukordadest või ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust, või välistransiidi protseduurile, tekib maksustatav teokoosseis ja käibemaks muutub sissenõutavaks alles siis, kui nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpetatakse.
Kui aga imporditud kaubad on maksustatud ühise poliitika kohaselt kohaldatavate tollimaksude[ga] […], tekib maksustatav teokoosseis ja käibemaks muutub sissenõutavaks hetkest, mil tekib maksustatav teokoosseis nimetatud muude maksude suhtes ja need maksud muutuvad sissenõutavaks.
2. Kui imporditud kaubad ei ole maksustatud ühegi lõike 1 teises lõigus nimetatud maksuga, kohaldavad liikmesriigid maksustatava teokoosseisu ja käibemaksu sissenõutavuse suhtes kehtivaid tollimakse reguleerivaid sätteid.“
Tolliseadustik
8 Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT 2000, L 311, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239) (edaspidi „tolliseadustik“), artiklis 202 on sätestatud:
„1. Tollivõlg impordil tekib, kui
a) kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult [liidu] tolliterritooriumile või
[…]
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ebaseaduslik tolliterritooriumile toomine sissetoomist, millega rikutakse artiklite 38–41 ja artikli 177 teise alapunkti nõudeid.
2. Tollivõlg tekib hetkel, kui kaup ebaseaduslikult tolliterritooriumile tuuakse.
3. Võlgnikud on:
– isik, kes kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi,
– isikud, kes osalesid kauba ebaseaduslikus sissetoomises ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et selline sissetoomine on ebaseaduslik, ja
– isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult.“
9 Tolliseadustiku artikli 215 lõikes 4 on sätestatud:
„Kui toll avastab, et tollivõlg on tekkinud artikli 202 kohaselt mõnes teises liikmesriigis ja võla suurus on väiksem kui 5000 eurot, loetakse tollivõlg tekkinuks selles liikmesriigis, kus see avastati.“
Saksa õigus
10 Käibemaksuseaduse (Umsatzsteuergesetz) 21. veebruaril 2005 avaldatud redaktsioonis (BGBl. 2005 I, lk 386) on § 21 lõikes 2 ette nähtud:
„Tollimaksudele kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis impordikäibemaksu suhtes;
[…]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
11 Poolas elav G. A. ostis 29. septembril 2012 selles liikmesriigis asuvalt turult kokku 43 760 sigaretti, mille pakendile olid kinnitatud üksnes Ukraina ja Valgevene maksumärk. Ta viis sigaretid tolliasutust teavitamata Braunschweigi (Saksamaa) piirkonda, kus andis need 2. oktoobril 2012 üle sakslasest ostjale. G. A. peeti kinni ning sigaretid peeti kinni ja hävitati.
12 Hauptzollamt Braunschweig (Braunschweigi kesktollibüroo, Saksamaa) leidis, et kuna sigaretid toodi ebaseaduslikult liidu tolliterritooriumile, oli tekkinud tolliseadustiku artikli 202 lõike 1 punkti a kohaselt tollivõlg ja G. A. on tolliseadustiku artikli 202 lõike 3 kolmanda taande järgi võlgnik. Tollibüroo leidis ka, et vastavalt käibemaksuseaduse § 21 lõikele 2 tekkis Saksamaal kohustus tasuda impordikäibemaksu. Seetõttu tegi ta 3. veebruaril 2015 otsuse käibemaksu tasumise kohustuse kohta summas 2006,38 eurot.
13 G. A. vaie jäeti vaidemenetluses rahuldamata, mistõttu esitas ta selle maksuotsuse tühistamise nõudes kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Finanzgericht Hamburgile (Hamburgi maksukohus, Saksamaa).
14 Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olev vaidlus puudutab eelkõige küsimust, kas Saksamaal on tekkinud kohustus tasuda vaidlusalust impordikäibemaksu, soovib see kohus teada, millised õigusnormid on käesoleval juhul asjakohased selle maksu tekkimise koha kindlaksmääramiseks.
15 Nimetatud kohus leiab, et sigarettide importimise koht on Poolas, sest need on sisenenud liidu majandusringlusse selle liikmesriigi territooriumil. Järelikult on Saksa toll pädev impordikäibemaksu kindlaks määrama ja sisse nõudma üksnes tingimusel, et see maks loetakse tekkinuks Saksamaal maksukohustuse tekkimise koha juriidilise fiktsiooni alusel. Kohus märgib, et käibemaksuseaduse § 21 lõige 2 muudab analoogia alusel kohaldatavaks tolliseadustiku artikli 215 lõike 4, milles on sätestatud, et tollivõlg loetakse tekkinuks liikmesriigis, kus see avastati, kui võla suurus on väiksem kui 5000 eurot. Samas kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas see säte on kooskõlas direktiiviga 2006/112.
16 Selles osas märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et direktiivi 2006/112 artikli 71 lõike 1 teises lõigus sisalduv viide tollieeskirjadele ei puuduta käibemaksuvõla tekkimise kohta. Esiteks ei viita see säte kõigi käibemaksu tekkimise tingimuste osas tollieeskirjadele. Teiseks nimetatakse direktiivi 2006/112 artiklites 60 ja 61 impordi toimumise kohta selleks, et määrata kindlaks käibemaksuga maksustatavate tehingute koht.
17 Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Hamburg (Hamburgi maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas direktiiviga [2006/112] ja eelkõige selle artiklitega 30 ja 60 on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnorm näeb ette [tolliseadustiku] artikli 215 lõike 4 analoogia alusel kohaldamise impordi[käibemaksu] suhtes?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
18 Oma eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2006/112 artikli 30 esimest lõiku, artiklit 60 ja artikli 71 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille järgi kohaldatakse tolliseadustiku artikli 215 lõiget 4 analoogia alusel impordikäibemaksu suhtes seoses impordikäibemaksukohustuse tekkimise koha kindlaksmääramisega.
19 Kaupade impordi kohta on direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud, et see on käibemaksuga maksustatav tehing. Direktiivi artikli 30 esimeses lõigus on kaupade import määratletud kui selliste kaupade liitu toomine, mis ei ole vabas ringluses vastavalt ELTL artiklile 29.
20 Direktiivi artiklis 60 on ette nähtud, et impordi kohaks on liikmesriik, mille territooriumil kaubad liitu toomise ajal asuvad.
21 Direktiivi artikli 70 kohaselt tekib käibemaksuga maksustatav teokoosseis ja käibemaks muutub sissenõutavaks kaupade impordi hetkel.
22 Direktiivi 2006/112 artikli 71 lõike 1 teises lõigus on aga märgitud, et kui imporditud kaubad on muu hulgas maksustatud tollimaksudega, tekib maksustatav teokoosseis ja käibemaks muutub sissenõutavaks hetkest, mil tekib maksustatav teokoosseis nimetatud maksude suhtes ja need maksud muutuvad sissenõutavaks.
23 Euroopa Kohus on selle kohta juba otsustanud, et direktiivi 2006/112 artikli 71 lõike 1 teine lõik lubab liikmesriikidel siduda impordikäibemaksu maksustatava teokoosseisu ja sissenõutavuse tollimaksuga. Selline sidumine on seletatav asjaoluga, et impordikäibemaks ja tollimaks on põhijoontes sarnased, sest nende tasumise kohustus tekib kauba liitu impordi ja seejärel liikmesriikides vabasse ringlusesse laskmise tõttu (8. septembri 2022. aasta kohtuotsus Hauptzollamt Hamburg (käibemaksukohustuse tekkimise koht – II), C-368/21, EU:C:2022:647, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 Analüüsimaks direktiivi 2006/112 artikli 71 lõike 1 teises lõigus ette nähtud seost tollieeskirjade ja käibemaksunormide vahel selleks, et eelkõige välja selgitada, kas see käib ka impordikäibemaksuga maksustatavate kaupade impordi koha kohta, tuleb hinnata selles sättes tollieeskirjadele tehtud viite ulatust.
25 Sellega seoses tuleb esiteks tõdeda, et direktiivi 2006/112 artikli 71 lõike 1 teise lõigu sõnastus viitab üksnes hetkele, mil tekib maksustatav teokoosseis ja käibemaks muutub sissenõutavaks. See säte ei näe impordi koha osas ette viidet tollieeskirjadele.
26 Grammatilise tõlgenduse kohaselt puudutab viide tollieeskirjadele seega üksnes maksustatava teokoosseisu tekkimise ja käibemaksu sissenõutavaks muutumise hetke, mitte impordi koha kindlaksmääramist.
27 Teiseks, mis puudutab direktiivi 2006/112 artikli 71 lõike 1 teise lõigu konteksti, siis tuleb märkida, et see säte kuulub direktiivi VI jaotisesse, mis käsitleb „[m]aksustatav[at] teokoosseis[u] ja käibemaksu sissenõutavus[t]“. Seevastu nimetatud direktiivi artikkel 60 paikneb direktiivi V jaotises, mis puudutab konkreetselt „[m]aksustatavate tehingute koht[a]“, ja täpsemalt selle jaotise 4. peatükis „Kaupade impordi koht“.
28 Kõigist neist asjaoludest tuleneb, et direktiivi 2006/112 artikli 71 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et see ei loo üldist seost direktiivi 2006/112 ja tolliseadustiku vahel ega eelkõige määra kindlaks kauba importimise kohta nende käibemaksuga maksustamise eesmärgil.
29 Seda tõlgendust toetab Euroopa Kohtu praktika.
30 Euroopa Kohus leidis küll, et arvestades impordikäibemaksu ja tollimaksu rööpsust, mida kinnitab direktiivi 2006/112 artikli 71 lõike 1 teine lõik (vt selle kohta 10. juuli 2019. aasta kohtuotsus Federal Express Corporation Deutsche Niederlassung, C-26/18, EU:C:2019:579, punkt 41), võib käibemaksuvõlg tollivõlale lisanduda, kui õigusvastane tegevus, mille tõttu tollivõlg tekkis, lubab eeldada, et kaup on liidus vabas majandusringluses ja võib olla lastud tarbimisse, tingides seega käibemaksuga maksustatava teokoosseisu tekkimise (8. septembri 2022. aasta kohtuotsus Hauptzollamt Hamburg (käibemaksukohustuse tekkimise koht – II), C-368/21, EU:C:2022:647, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).
31 Sellise eelduse võib aga ümber lükata, kui on kindlaks tehtud, et hoolimata tollieeskirjade rikkumisest, mis toob kaasa tollivõla tekkimise impordil liikmesriigis, kus kõnealune rikkumine toime pandi, lasti kaup liidu majandusringlusse teise liikmesriigi territooriumil, kus see kaup oli ette nähtud tarbimiseks. Sellisel juhul tekib impordikäibemaksu maksustatav teokoosseis selles teises liikmesriigis (8. septembri 2022. aasta kohtuotsus Hauptzollamt Hamburg (käibemaksukohustuse tekkimise koht – II), C-368/21, EU:C:2022:647, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Lõpuks tuleb esile tuua käibemaksu suhtes kohaldatava territoriaalse maksustamise põhimõttega seotud huvi. Nimelt kuulub impordikäibemaksust saadav tulu – erinevalt tollimaksudest, mis laekuvad liidule – olenemata sellest, milline liikmesriik neid kogub, selle põhimõtte kohaselt liikmesriigile, kus toimus lõpptarbimine (vt selle kohta 27. septembri 2007. aasta kohtuotsus Collée, C-146/05, EU:C:2007:549, punkt 37).
33 Käesoleval juhul lasti eelotsusetaotluses esitatud andmete kohaselt põhikohtuasjas vaidlusalused sigaretid liidu majandusringlusse Poolas ja need olid mõeldud tarbimiseks selles liikmesriigis, mida peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, arvestades eelkõige liitu ebaseaduslikult imporditud kauba kogust ning viisi, kuidas need osteti ja seejärel edasi toimetati. Kooskõlas käesoleva kohtuotsuse punktis 30 viidatud kohtupraktikaga tuleb Poolat pidada kohaks, kus on tekkinud nende sigarettidega seotud impordikäibemaksu tasumise kohustus.
34 Kauba impordi koha kindlaksmääramine analoogia alusel tolliseadustiku artikli 215 lõike 4, mitte aga direktiivi 2006/112 sätete järgi tähendaks, et sellisel juhul läheb impordikäibemaksust saadav tulu liikmesriigile, kus tollivõlg avastati selle sättega kehtestatud juriidilise fiktsiooni alusel, nimelt Saksamaa Liitvabariigile, mis oleks vastuolus käibemaksu valdkonnas kehtiva territoriaalse maksustamise põhimõttega.
35 Sellega seoses tuleb veel rõhutada, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et põhikohtuasjas kõne all olevad sigaretid olid mõeldud tarbimiseks Poolas, on Saksamaa pädev asutus kohustatud edastama ilma eelneva taotluseta Poola pädevale asutusele nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT 2010, L 268, lk 1) artikli 13 lõike 1 kohaselt teabe sigarettide kinnipidamise kohta, et vältida maksutulu saamata jäämise ohtu teises liikmesriigis.
36 Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2006/112 artikli 30 esimest lõiku, artiklit 60 ja artikli 71 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille järgi kohaldatakse tolliseadustiku artikli 215 lõiget 4 analoogia alusel impordikäibemaksu suhtes seoses impordikäibemaksukohustuse tekkimise koha kindlaksmääramisega.
Kohtukulud
37 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:
Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 30 esimest lõiku, artiklit 60 ja artikli 71 lõike 1 teist lõiku
tuleb tõlgendada nii, et
nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille järgi kohaldatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2700/2000) artikli 215 lõiget 4 analoogia alusel impordikäibemaksu suhtes seoses impordikäibemaksukohustuse tekkimise koha kindlaksmääramisega.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: saksa.